pääsukeseasendis ehks rõhtseisus. On olemas 3 tõõpi piruette: vintpiruett, lendav piruett ja piruettide kombinatsioon. Hüpped Neid on 6, enamasti esitatakse kahe- või kolmekordsetena, ning need kuuluvad lahutamatult iluuisutamise juurde. Neist on axel kõige raskem. Axel: Selle lõi Norra uisutaja Axel Paulsen 1882. Taoline hüpe nõuab erakordset täpsust, seda võib sooritada ühe-, kahe- või kolmekordselt. Iluuisutaja alustab hüpet näoga ettepoole Salchow: Selle lõi 1909. a kümnekordne maailmameister Ulrich Salchow. Tegemist on komplekshõppega, mis nõuab nii täpsust kui head tasakaalu, ning seda võib sooritada nii ühe- , kahe- kui kolmekordse hõppena. Uisutaja võtab hoogu selg ees. Flip: Tegemist on salchow'iga , mis sooritatakse sakitõukelt. Äratõuke hetkel on uisutaja seljaga sõidu suunas Lutz: Ebatavaline, efektne ja füüsiliselt väga raske hüpe. Selle mõtles välja Austria iluuiutaja Alois Lutz 1913
SAMMUD ja PÖÖRDED Erinevad sammukombinatsioonid kuuluvad samuti kohustuslike elementide hulka. Ka kasutatakse samme ja pöördeid üleminekuks ühelt elemendilt teisele. Hüpped AXEL (Tavasooritus annab 3,50 punkti.) Ainus hüpe, millele minnes sõidetakse ettepoole. Algab vasakult jalalt ja maandutakse paremale. TOELOOP (4,40 punkti ) Sportlane tõukab end õhku uisusakiga vastu jääd lüües. Hüpe algab vasakult jalalt. SALCHOW (4,50 punkti) Algab vasakult jalalt, kuid erinevalt axel'ist minnakse hüppele tagurpidi sõites. LOOP (5,00 punkti) Euroopas tuntakse seda rittberger'ina. Meenutab sõlme, äratõuge paremalt jalalt. FLIP (5,50 punkti) Sarnane toeloop'iga, ainult et hüppele minnakse paremalt uisusakilt. LUTZ (6,00 punkti) Raskeim hüpe, sarnaneb flip'iga. Kuid hüpatakse uisu välis-, mitte sisekandilt. (Viide:http://www.ohtuleht.ee/362968/iluuisutamise-sonastik-ehk-mis-on-naiteks-vise )
Välismaalaseid on meie suhtes vaadates väga palju. Kõik teised riigid, mis maailmas on, ongi välsimaa ja sealt tulevad võitjad on välismaalastest võitjad. Edukamad inimesed ajaloos ja tänapäeval : Axel Paulsenist jäi iluuisutamise ajalukku temanimeline hüpe, milleta ka praegu pole mõeldav ükski vabasõidu kava. Austerlane Gustav Hügel oli iluuisutamise maailmameister 1897., 1899. ja 1900. aastal. 1901. aastal kerkis iluuiustamise areenile uus täht rootslane Ulrich Salchow, kelle kontosse jäi 9 Euroopa ja 10 maailmameistri tiitlit. 1903. aastal startis maailmameistrivõistlustel koos meestega inglanna Madge Cave- Syres, ning tuli siis teisele kohale. 1908.aastal võitis ta olümpiamängud ja sai ka koos oma abikaasaga paarissõidus pronksmedali. Saksa paar Maxie Herber ja Ernst Baier tulid võidule 1936. aasta taliolümpiamängudel. Sveitslane Hans Gerscwiler oli maailmameister 1947. aastal.
annaabi.ee 
