aga leedi lehvik. Ta mees tunneb selle ära ja hakkab leedit otsima. Proua Erlynne tuled toast välja ja rikub sellega oma kihluse võimaluse ära. Leedi saab ära põgeneda ja temal on kõik hästi. Lõpuks tuleb välja, et Erlynne on leedi Windermere'i ema. Leedi emast üldse ei tea, leedi mees maksis Erlynne´ile, et ta ei avalikustaks, et on ta ema, sest see oleks ka nende pere nime määrinud. Erlynne seletab oma peigmehele selle loo ära ning ta saab abielluda. Sõnum: palju peab salatsema, et head mainet hoida. Edgar Allan Poe USA kirjanik, üks kuulsamaid ja varasemaid dekadentsi esindajaid. Teda kasvatas kasupere, koolis läks halvasti, abiellus 13a täditütrega, kes suri noorelt ja siis hakkas Poe allakäik, ta hakkas jooma. Luuletus ,,Ronk"-peategelane, kelle naine Lenoore on hiljuti surnud, loeb öösel raamatut ja kuuled koputust. Ukse taga oli ronk, keda mees pidas prohvetiks ja ta tahtis temalt teada,kas suudab kallima unustada, et kas
Kasvatusstiilid, kus pidevalt vahelduvad piits ja präänik, allasurumine ja järeleandlikkus ning minnalaskmine ja vihapursked, on lastele raskesti või üldse mitte mõistetavad. Neile lastele, kellele pole piire seatud, tähendavad piirid ja reeglid sageli keelde ja karistusi. Viimastel on laste jaoks eriti negatiivne tähendus, sest nende abil püüavad vanemad või kasvatajad murda lapse tahet. Keelud ja karistused pole piiride seadmisel sobivad vahendid, sest keelud sunnivad salatsema ja valetama ning varjutavad uued kogemused ebameeldivate tunnete ja süümepiinadega, karistused aga blokeerivad loovuse ning muudavad lapsed tähtsusetuteks, kuna ei arvesta neid kui iseseisvaid ja kaasamõtlevaid partneried. Tihti on keelud ja karistused spontaansed, teenivad vanema või kasvataja vajadusi ja väljendavad abitust. Keelud ja karistusd ning piits ja präänik on segu kättemaksust, enda maksmapanemisest ja kimbatustest ning viitavad
annaabi.ee 
