ja pool aastat. Lavastuses avaneb tänapäeva maailm, kus Oklahoma osariigi pereisa saladuslik kadumine toob suure perekonna üle pika aja ühe katuse alla kokku. Näidendile annavad erilise tähenduse egoistlikud tegelased, kes erinevad üksteisest nii iseloomude kui ka saatuste poolest. Kõigil peretütardel on kaasas oma probleemid, mida on aastaid varjatud, kuid enam teiste eest ei suudeta salata ,,õnneliku" perekonna ees vastutust tundev Barbara (Ülle Kaljuste), salasuhtes elav Ivy (Kaie Mihkelson), identiteedikriisis vaevlev Karen (Hilje Murel), nümfomaani kalduvustega teismeline Jean (Marta Laan) ja mitmed teised. Sellega näeme põlvkondadevahelisi arusaamatusi ja pingelisi suhteid, mis panevad mõtlema koos elatu üle, mille käigus selguvad hästi varjatud eluseigad. (http://www.draamateater.ee/augustikuu) "Augustikuud" võib nimetada klassikaliseks psühholoogiliseks peredraamaks, mis
Peale seda, kui Thérèse abiellus oma tädipojaga, kolisid nad kolmekesi Pariisi Pont-Neufi passaži ning elatusid “Pudupoe” pidamisest. Iga neljapäev võtsid Raquinid vastu külalisi, joodi teed ning mängiti doominod kuni kella üheteistkümneni. Ühel päeval vedas Camille koju oma vana lapsepõlvesõbra Laurenti’i, kellega tekkis Thérèse’l hiljem ka salasuhe, mis kestis ilma probleemideta umbes 8 kuud, kuid mida aeg edasi, seda rohkem tekkis salasuhtes olijatel soov lahti saada nende armastust takistavast isikust – Camille’st. Tädipojast saadi lahti Seine’i jõel. Kuid mõrv tõi oodatud õnnest hoopis probleeme - kirg oli kadunud. Mõlemad leidsid, et lahti saada Camille’ painavatest unenägudest, tuleb abielluda. See oleks aga äratanud kahtlust seega käitusid nad nii, et neljapäevased külalised koos pr Raquin’iga soovitaksid neil abielluda. Kõik läks nii nagu nad plaanisid, peeti pulmad ning pulmapidu ei olnud kuigi lõbus