kõigeks valmis. Kalevipoeg asus sõjateele. Viru väljad olid võõraid täis, nad rüüstasid, piinasid ja tapsid. Sõtta astusid ka Sulevipeog, Alevipoeg ja Olevipoeg. Kalevipoeg läks otse lahingu keskele ja vehkles võimsalt mõõga ja tulirauaga. Ta raius meeste päid, purustas jala- ja käeluid, selgroogusid ja küljeluid. Surnukehad katsid mägesid ja künkaid, nende keskel jalutas Kalevipoja hobune. Kalevipoeg püüdis hobusel pakkupugejat kätte saada, kuid õnnetuseks hüppas ratsu salasoosse. Hobune hukkus. Kui Kalevipoeg ei jõudnud enam pakkupugejaid kimbutada, kutsus ta oma sõbrad ja tegi ettepaneku puhkama minna. Võidmuehed hakkasid sõjasaaki jagama. Taplemisest tuli õppust võtta, mehed pidid seisma kui müürid ja vaenlase tabama. Kui riiki kaitsta, pole vaja karta võõrast võimu. Võim pidi jääma ühe isiku kätte, et tähtsusetust tüli ei tõuseks. Peale seda sõnumit saatis Kalevipoeg mehed kodu poole sammuma ja võidusõnumit edasi andma
Seepeale astunud sõtta Kalevipoja kõrval sõtta ka Sulevipoeg, Alevipoeg ja Olevipoeg. Kalevipoeg, kange mees, karganud hobu seljas keset sõda. Lasknud mõõgal tuisata, surma kombel sirutada ning meeste peadel lennata. Kehad kuhjunud virnadesse, kasvanud lausa mägedeks. Hobu seljas püüdnud Kalevipoeg pakkupugejaid. Karanud siis Kalevipoeg hobusel hüpates mäest mäkke ning künkast künkasse. Õnnetuseks sattunud Kalevite kallis kõrb salasoosse. Kalevipoeg ei jõudnud enam pakkupugejaid kimbutada ning kutsus vennad vaenuväljalt puhkama. Võidumehed hakkanud seepeale sõjasaaki omavahel jagama. Kalevipoeg sundinud sõjamehi kodu poole kõndima ning võidusõnumeid viima, ise hakanud sõpradega mööda maad edasi minema. Mehed jõudnud lõpuks kohtadesse, kus polnud radu kõndimiseks. Kalevipoeg hakanud sinna teid rajama. Kaugemale kõndides, nägid mehed taamalt suitsu taevasse tõusmas. Kanged mehed kiirustasid suitsu