näiteks iiu-iiu Lähtuvalt konstruktivistlikust keeleomandamisteooriast: a) imitatiivid on sagedased lapsel, sest nad on sagedased hoidjakeeles; b) imitatiivide suhtarv väheneb lapse sõnavara kasvades (vt artiklist diagramm 1 ja 2); c) imitatiivid on sõnaliigilt määratlemata; d) tihti reduplikatiivsed Näiteid esimestest imitatiividest: näm, mää, mõmm, njäu, auh-auh, krr 'vares', drr 'auto' Omandamiskriteeriumid (Salasoo 1995, KK) 1. spontaanne kasutus (vormi ei ole vähemalt 10 eelnevas täiskasvanu lausungis); 2. leksikaalne variatsioon (morfeem on esinenud koos mõne teise tüvega); 3. morfoloogiline variatsioon (sõnatüvi on esinenud mõne teise markeeringuga või markeerimata); 4. grammatiline harmoonia (õige funktsioon); 5. produktiivne kasutus (ei ole valem). 6. Morfoloogia areng. Esimesed miniparadigmad. Nimisõna ja verbi morfoloogia areng. 7. Süntaksi areng
Pühajõe, Suur Emajõgi, Saarepeedi, Lääne-Nigula, Harju-Madise, Ahijärv, Viru-Jaagupi jt. F. Tuglase majamuuseumi juhataja August Eelmäe sündis Valgamaal Holdre vallas külasepa pojana. Suitsjärv on üsna Saadjärve lahedal. Suur-Belt asub Läänemere ja Põhjamere vahel, Suur väin aga Muhu saare ja mandri vahel. Raskeid lahinguid peeti II maailmasõja ajal Sinimägedes. Peipsi ja Pihkva järve ainsaks suuremaks saareks on Piirissaar. Hugo Salasoo on sündinud Tartumaal Nõo kihelkonnias Meeri vallas taluniku pojana, õppinud Kavastu mõisa algkoolis ja Tartu Aleksandri gümnaasiumis. Jüri Parijõe kodukohaks on Virumaa Kunda valla Siberiküla. Tõnu Kaljustel ja Eesti Filharmoonia kammerkooril on suvi kulgenud ratastel. Turnee tegid eriliseks Londoni Elisabeth hall, Stuttgardi, Kölni, Berliini Filharmooniate saalid, Taaveti torn Jeruusalemmas ja Tel Avivi kunstimuuseum. 5. Kas kokku või lahku?
(1936). Eduard Bakis (1900-1970) - esimene Eesti rakenduspsühholoog (postiametnike töökorraldus jne.) Juhan Tork (1889-1980) - doktoritöö "Eesti laste intelligents" (1939) kui Eesti psühholoogia kõige olulisem saavutus kahe sõja vahelisel perioodil. Eesti psühholoogia emigratsioonis: Teodor Künnapas (Rootsi, tajupsühholoogia) Jaak Panksepp (USA, emotsioonide füsioloogia ja neurokeemia) Aita Salasoo (USA, psühholingvistika) Vello Sermat (Canada, sotsiaalpsühholoogia ja inimsuhted) Endel Tulving (Canada, mälu) Jaan Valsiner (USA, arengupsühholoogia) -7-
annaabi.ee 
