Kongressi tegevorganiks valiti 78-liikmeline Eesti Komitee, mille esimeheks sai Tunne Kelam. Balti kett Eesti ja teiste Balti riikide saadikute eesmärk oli saavutada võimalikult kiiresti selle salasobingu hukkamõistmine Nõukogude Liidu kõrgeima seadusandliku võimuorgani poolt veel enne Molotovi-Ribbentropi pakti 50.aastapäeva. Moskva ei olnud sellest huvitatud ning õigusliku hinnangu andmine Hitleri-Stalini salasobingule venis. Moskva venitamistaktikale vastasid Balti riigid võimsa protestiaktsiooniga. MRP aastapäeval, 23.aug 1989 korraldati Baltikumi rahvarinnete eestvedamisel enneolematu protestiaktsioon: moodustati katkematu inimkett Vilniusest Tallinnani. Balti keti pikkus oli 600km ja selles osales ligi 2mln inimest, kes nõudsid Baltikumile vabadust. Balti keti aktsioon aitas oluliselt kaasa Eesti, Läti ja Leedu probleemide teadvustamisele maailmas, keskvalitsusele oli
Ülemnõukogu esimeheks valiti Arnold Rüütel. Ametist lahkus senine liiduvabariigi valitsus eesotsas Indrek Toomega ning uueks valitsusjuhiks kinnitas Ülemnõukogu Edgar Savisaare. *Tollane ENSV Ülemnõukogu mõistis MRP hukka. *Eestist valitud saadikutel õnnestus MRP küsimus lülitada ka uue perestroikaaegse kõrgema võimuorgani, NSVL Rahvasaadikute Kongressi, päevakorda. Selle jaoks loodi seal eraldi komisjon, kus hinnangu andmine Hitleri-Stalini salasobingule Moskvas venis. *MRP aastapäeval, 23. augustil 1989 korraldati Baltikumi rahvarinnete eestvedamisel inimkett Vilniusest Tallinnani. Balti keti pikkus oli 600 km ja selles osales 2 miljonit inimest, kes kõik nõudsid vabadust. *Moskvas kardeti natsionalistliku hüsteeriat ja 1989. a. lõpus NSVL Rahvasaadikute Kongress tunnistas MRP salaprotokollide olemasolu ja tühistas need. *1990 varakevadel valitud uus Ülemnõukogu võttis vastu otsuse Eesti riiklikust staatusest,
annaabi.ee 
