tühjad. Teodor arvas, et need olid Ariaanlaste sarkofaagid. Hiljem tuli ühel poisil mõte ehmatada teisi ning ta peitis ennast koos ühe teise poisiga sarkofaagi. Mõni hetk hiljem hüppas üks poiss välja, aga teine ei. Tuli välja, et ta oli sealt kadunud. Nii tulid poisid hiljem mõttele, et sarkofaagi põhi töötab nagu lift. Niisiis viis sealt tunnel edasi, kuhu nad ka läksid. Edasi minnes kuulsid nad hääli. Need olid kaks bandiiti Bosmann ja Kiitsakas, kes rääkisid oma salaplaanidest. Teodor mõtles välja salaplaani ja nad püüdsid vargad kinni, vabastasid Hippollit Kwassi ning hiljem ka Marek Pieguse. Ka väljapääs osutus keeruliseks. Õnneks leidis Teodor müürist kinnimüüritud käigu. Samal ajal linna saunas number seitseteist Bednarska tänaval toimus nagu alati suur sebimine. Seal oli vann number nelikümmend üheksa, mis erines teistest tavalistest külastajate vannidest, sest seal võisid pesta ennast ainult vanemad mehed, kellel oli juba juhataja usaldus
mileedi Inglismaale hertsogi juurde ähvardusega, et kui Inglise väed tulevad hugenottidele appi, ei tähenda see üksnes sõda Prantsusmaaga, vaid hävitab ka kuninganna. Kui hertsog plaanist ei tagane tuleb mileedil hertsog tappa. Kardinal kirjutab mileedile volitähe, kus öeldakse, et selle kirja omanik on sooritanud oma teod kardinali korraldusel ja Prantsusmaa hüvanguks. Ahtos võtab mileedilt selle volitähe. d´Artagnani teener Planchet saadetakse Pariisi kuningannale kardinali salaplaanidest teatama. Mileedi jõuab Londoni, kuid hertsog laseb ta vanglasse luku taha panna. Mileedi võrgutab noore ohvitseri ja põgeneb koos temaga. Felton üürib laeva, mis viib mileedi tagasi Prantsusmaale. Sadamas kuulevad, et hertsog valmistub heiskama purjeid, et La Rochell´i purjetada. Et takistada hertsogi lahkumist Inglismaalt, kiirustab Felton läbi rahvasumma hertsogi laeva poole ja torkab noa talle südamesse.