KOOL Põrn referaat NIMI Tallinn 2013 Sissejuhatus Olenemata sellest, et enamikul inimestel on põrn, ei mõelda eriti põrna kui organi olulistest funktsioonidest inimorganismis. Põrn asub keha vasakus küljes ning annab tunda siis, kui füüsiliselt üle pingutatakse. Muul ajal seda eriti tähele ei panda ning väidetavalt võib selleta edukalt eladagi, kuigi elu ilma põrnata on teatud mõttes siiski piiratud immuunsüsteemi ja vere uuenemise protsess on selleta häiritud, lisaks on raskem taluda ka füüsilisi koormusi. Antiikaja arstid arvasid, et põrn toodab sappi, mis põhjustab kurbust, halba tuju ja närvilisust (selle loogika järgi langetati melanhoolse temperamendiga inimestele diagnoos suurenenud põrn). Tänapäeva teadus on selle aga ümber lükanud, eksiarvamused põrnast on paraku tugevalt juurdunud, et ka tänapäeva inglise keeles tähendab sõna ,,spleen" nii põrna kui tusadust, viha ja pettumust. Ajaloo...
kaharate varrukatega pluus, musta lipsu, musta vaikest kubarat ja punast varvi parukat, mis koik kokku mojus usna humoorikalt. Printsessid, kes olid apelsinide sees kandsid koik kauneid oranZe kleite, kuid Ninetta kandis hiljem seest musta, kuid pealt oranZi varvi korsetti, pikka oranZi siidist seelikut ja kaelakeed. Prints kandis esimesel vaatusel oranZi mutsi, pruuni triiksarki, musti pukse ja pintsakut ja teisel vaatusel valget sarki, oranZi ulikonda ja oranZi mutsi. Salaparane ja paheline Fata Morgana kandis musta pukskostuumi ja kaelakeed. Sensuaalne Smeraldina kandis mustasid kingi ja sukkpukse, musta sadelevat kleit, kaelakeed ja peas mustadest sulgedest peaehet. Clarice kandis lillat varvi kleiti, millel olid puhvis varrukad, kaelakeed ja peas musta varvi peaehet. Ta oli paris sulekoerake laval kaasas. Koor kandis pilkupuudvaid, kirevaid ja varvirikkaid kostuume. Enamik meestegelasi kandis harilikku ulikonda *varvid varieerusid mustast hallini*.
uut teada. Taevakehade füüsikalisi omadusi on väga raske määrata ning paljudest asjadest ka raske aru saada. Kosmoses on veel palju asju, mida uurida ning ma arvan, et töö seal ei lõppe iial. Kasutatud kirjandus 1. Oja, H. 2001. Põhjanael. Valgus, Tallinn 2. Jaaniste, J. 1999. Füüsika XII klassile. Koolibri, Tallinn 3. Veskimäe, R. 1997. Universum. Tallinna Raamatutrükikoda, Tallinn 4. URL=http://forte.delfi.ee/news/teadus/kosmosest-leiti-uus-salaparane-taevakeha.d? id=30541069 5. URL=http://forte.delfi.ee/news/teadus/kosmoseparaat-mootis-teadaolevalt-suurimat- komeeti.d?id=30517389 6. URL=http://forte.delfi.ee/news/teadus/paikese-madal-aktiivsus-toob-euroopasse-kulmad- talved.d?id=30453609 7. URL=http://www.ahhaa.ee/v3/photos/original/Planeedid.gif 8. URL=http://paber.ekspress.ee/fotodb/F24A51EADB430EFDC225751B004A32EB? open&json=1 9. URL=http://scrapetv
Välgu valgusel nägime laia jõeriba endi ees ja kõrgeid kaljusid mõlemal pool. Äkki hüüdsin: «Halloo, Jim, vaata sinna!» Seal oli aurik kalju otsa jooksnud. Liuglesime otse sinnapoole. Välguvalgel paistis see väga selgesti. Aurik oli küljeli, osa ülemisest tekist oli vee all; kui välku lõi, paistis väga selgesti iga väike laternaklaasi, tahk, tool laevakella kõrval ja vana viltkübar toolikorjul. Noh, oli südaöö ja torm ja kõik nii salaparane -- mul oli just niisamasugune tunne nagu igal teisel poisil oleks olnud, nähes hukkunud laeva seal nii haledasti ja üksi keset jõge seisvat. Oleksin heameelega läinud laevale, natuke ringi kõlanud ja vaadanud, mis seal oli. Ütlesin seepärast: «Peatume siin, Jim.» Aga Jim oli sellele lausa vastu. Ta ütles: «Ma ei taha sihukesele hukkunud laevale hulkuma minna. Kes hädaohtu läheb, see saab hädaohus otsa, ütleb pühakiri. Võibolla on mõni vaht laevas.» 278 «Vaht -- heldeke
annaabi.ee 
