Laomedon oli tüssanud Apollonit ja Poseidonit tasuga, kui need olid Zeusi käsul ehitanud kuningale müüri Trooja ümber. Karistuseks saatis Apollon Troojasse katku ja Poseidon meremao. Herakles oli nõus neidu päästma, kui neiu isa annab talle need hobused, mis Zeus oli Laomedoni vanaisale kinkinud. Laomedon lubas, aga kui Herakles oli koletise tapnud, keeldus kuningas oma lubadust täitmast. Herakles vallutas linna, tappis kuninga ja andis neiu oma sõbrala, Salamiselt pärit Telamonile. Herakles oli see mees, kes oli päästnud ka Prometheuse sealt kalju küljest (müüdist Prometheus ja Io). Veel tegi ta selliseid asju, et tappis hoolimatult käsivarretõukega noormehe, kes enne peolauda asumist talle teenistusvalmilt vett kätele kallas. Kuna tegu oli õnnetusega, siis poisi isa andis selle teo andeks. Veelgi inetum oli hea sõbra tapmine, sest tolle isa, kuningas Eurytos, oli teda solvanud. Selle eest karistas Heraklest Zeus. Saatis ta
Peloponnesosse pagendusse minema. Peamiselt peloponnesoslastest koosnev ja spartalaste juhitud kreeka liiduvägi valvas Isthmose maakitsust ja viivitas ateenlaste 25 tungivatest nõuetest hoolimata Kesk-Kreekas võimutseva vaenlase ründamisega. Alles siis, kui ateenlased ähvardasid pärslaste poole üle minna, tungisid peloponnesoslased Kesk-Kreekasse ja ühinesid Salamiselt tulnud Ateena vägedega. Otsustav lahingus Plataia linna juures Teebast lõunas juhtis kreeklasi langenud Leonidase poja eest regendina valitsev Pausanias. Kreeka liiduväe vastu võidelnud pärslased ja teebalased said hävitavalt lüüa ja Mardonios langes. Teeba alistus, Pärsia väe riismed aga taganesid Aasiasse. Umbes samal ajal ründas kreeklaste liidulaevastik Väike-Aasia rannikul Mykale neemel Pärsia laevu. Lahingu saatuse otsustas pärslaste leeris võidelnud Anatoolia
annaabi.ee 
