* Nagu kivi veelainetes rõngaid sünnitab, nõnda paisuvad nad, ringivad üksteist läbi, võtavad üksteise kaelast kinni, tantsivad, hõiskavad. * Läksin, tilluke, teole, vaba vaimulike, vaole. * Imelikud varjud, nagu tondikujud, ronivad mööda sirgeid kuuski üles. * Varjud tantsivad kuuskesid mööda üles ja alla, ronivad maha, tulevad tule ligemale, taganevad jälle enam tagasi, kui tuluke veel kord suuremat leeki annab, jooksevad tagasi puu poole tüveni üles, tulevad siis uuesti salakesi maha vaatama... kuni magajate juurde tuli on kustunud! * Härra oli äkiline ja põles kui kadakas, kui vihaseks sai. * Suurt meretäit sinisilmi. * Vari hakkab kaduma... selgimas on udu. * Sa ära sõitle välku, mis tamme purustanud, ja ära vibu sõitle, mis kotkal' noole kan'd * Välk tuli pilve põuest, nool lendas küti käest. Mis tuleb aja õuest, on ülem meie väest. ¤ Situatsioon, kus oleksin teisiti käitunud Villu ei osanud unistadagi et ta saab Kuuse tallu kasulapseks
ta tuli naisega härra Mauruse majja. Ainult kui see naine oli olnud juba paar päeva ja ööd majas, kus ta sõi ja jõi seda, mis Jürka talle ette kandis, siis andis ta mõnele poisilegi teada, et temal on keegi majas, kes sööb ja joob seda, mis tema talle kätte kannab. Nõnda olid siis ka mõned poisid käinud Jürka kongis pisut leiba võtmas ja midagi peale või alla rüüpamas, nagu pühitseksid nad Jürka pulmapidu. Nad olid pidutsenud Jürka kongis salakesi isegi siis, kui Jürkat ennast polnud seal, vaid kui ta käis veepaaridega tubase tünni ja välise kaevu vahet. Õieti neist võõrastest pulmalistest tuligi kogu asi välja, nii et Jürka polnud milleski süüdi, ainult tema pidi vastutama. Ilma pulmalisteta poleks tal kunagi pähe tulnud niipalju süüa ja juua, et uinus magama siis, kui teda kõige rohkem vaja ja kui teda pidi tingimata otsima. Arusaadav, et ta nõnda viimaks oma salajase naise kaisust magamast leiti