• Kestus 2h 50min, kaks vaheaega. SISUKOKKUVÕTE • See on üks enimmängitavaid oopereid maailmas ja pole raske aimata, miks. See on kirglik ja kontrastne draama, milles igapäevaelu võib osutuda ettearvamatumaks kui kõige seiklusrikkam unenägu. Kauni lauljatari Tosca ja kunstnik Cavaradossi armastuse vahele astub julm ja võimukas politseiülem Scarpia ning mässib nad oma salakavalasse võrku. Algab võitlus armastuse, poliitiliste intriigide, usalduse ning halastamatu võimuiha vahel ja olgu öeldud – selles loos ei ole võitjaid… • 20. sajandi ühe suurema meloodiameistrina on Puccini loonud oma tegelastele värvikad ja haaravad portreed, kasutades julgeid kõlavärvinguid ja meeldejäävaid meloodiaid. Ooperi muusikaliste kõrghetkede hulgas on soprani üks kaunimaid aariaid
jääme toppama,kuna ei oska mõistusega enam edasi minna ja inimesi aidata.Algselt peeti tõrjutuse põhjuseks põhiliselt vaesust.Kui vaesus puudutab peamiselt indiviide ja majapidamisi,siis sotsiaalne tõrjutus tuleneb ühiskonna arengust ja indiviidi suhetest ühiskonnaga.Vaesus võib olla sotsiaalse tõrjutuse tagajärg,kuid sots.tõrjutus kätkeb endast ohtu,et vaesus taastekitab"uut ,, vaesust,mille tagajärjel inimene mässib ennast uuesti ja uuesti laenu salakavalasse võrku.See omakorda vähendab riigi tööjõu ressursse,kuna inimene ei suuda endale selgeks mõelda,kuidas ja kust ta abi saaks.Euroopa Liidus võttis kasutusele selle mõiste Jacques Delors,kes oli tollase EU komisjoni president(1985).Balti riikide sotsiaalkaitsesüsteemi uurinud analüütikud (Paas,Hinnosaar,Masso,Szirko) viitavad Berger-Schmitti ja Nolli uuringule,kelle väitel on tõrjutuse põhjusteks tõrked nii mitmeski süsteemis: 2
muutus talle selgemaks. Tänu ausale vabandamisele, mida ta kavatses teha Athose ees, lootis ta saada temaga sõbraks, sest tema suursugune välimus ja karm ilme meeldisid talle väga. Ta kujutles, et sisendab Porthosele hirmu mõõgaloo tõttu, mida ta võis -- juhul, kui teda kohe ei tapeta -- kõigile jutustada ja mis osavalt esitatuna pidi Porthose täielikult naeruvääristama. Lõpuks, mis puutub aga salakavalasse Aramisesse; siis 53 teda d'Artagnan eriti ei kartnud: sest juhul, kui järjekord üldse temani jõuab, saadab ta Aramise teise ilma või tabab teda vähemalt näkku -- nii nagu Caesar soovitas talitada Pompeiuse sõduritega --, et igaveseks rikkuda ilu, mille üle see musketär tundis nii suurt uhkust. D'Artagnan oli täis kõigutamatut otsustavust, mis rajanes ta isa nõuannetel -- nõuannetel, mille sisu oli järgmine: «Mitte midagi taluda kellegi poolt, välja arvatud see,
annaabi.ee 
