17. ja 18. sajandil varustati naaberriike viljaga. Vilja vaba ja piiranguteta väljavedu tõstis vilja hinda Baltikumis, sest ekspordihinnad olid siseturuhindadest enamasti märksa kõrgemad. Merekaubandus oli Rootsi ja Vene ajal tulus, kuid samas ka riskantne ettevõte.18. sajandil valmistasid aadlike kõrval siinsetele kaupmeestele meelehärmi Vene kaupmehed, kes pakkusid oma kaupa odavama hinnaga. Lisaks mõisatele viisid oma kaupa linna müügiks ka talupojad. Tänu salakaubandusele ja talupoegade äritsemisele hakkas talurahva jõukus kasvama. 18. sajandil rajati tähtsamad manufaktuurid linnadest välja. Vene aja lõpus tuli siinsesse majandusellu üha enam kapitalistlikke jooni. Senised tsunfti- ja kauplemispiirangud kaotati. Rootsi ajal hakati pidama eestikeelseid jumalateenistusi. Kirikute juures hakati talupoegadele katekismust ja kirikulaulu õpetasid köstrid. Lugemisoskus hakkas levima, kuid vaevaliselt, sest köstreid oli vähe ja nendegi haridus oli puudulik
vabatahtlik alkoholi mitte ostes ei pea seda ka tasuma. Mõjud Võib arvata, et alkoholiaktsiisi tõstmine soodustab illegaalset alkoholikaubandust, mille tõttu jääb riik ilma maksutuludest, mis laekuksid alkoholiaktsiisi ja käibemaksu pealt. Kui illegaalselt müüdud alkoholi asemel oleks tarbijad ostnud legaalset alkoholi, oleks riigieelarvesse 2011. aastal täiendavalt laekunud ligi 15,3 miljonit eurot. Vaatamata elavale alkoholi salakaubandusele, on riigile laekunud alkoholiaktsiis ning selle osakaal kogu riigi maksulaekumistest viimastel aastatel ikkagi suurenenud. Nii laekus 2011. aastal riigieelarvesse alkoholiaktsiisi 178,6 mln eurot, ehk 8% enam kui 2010. aastal (165,2 miljonit 6 eurot). Nt, 2011. Aastal maksis keskmise hinnaklassi legaalse viina liiter Eestis 12,94
annaabi.ee 
