Lähenemine valitsemisele oli loomutruum ja kindlakäelisem, kuigi mitte nii elanikukeskne ja rahvahuviline kui ,,Utoopia", mis meenutas oma olemuselt pigem taevakuningriiki või paradiisi. Esimene suur erinevus seisnes võimukandjates. Kui Utoopias kuulus võim rahvale, siis Machiavelli riigis oli vürst see, kellel oli kohustus valitseda ja täita oma kohustusi endast parimat andes. Teiseks ja vahest kõige suuremaks kuristikuks oli suhtumine maailma. Utoopia oli lihtne saladusteta ühiskonna kehastus, kus rahvas hea ja töölembeline Machiavelli riigis see-eest elas pahelisus: ,,kui inimesed oleksid kõik head /---/, aga kuna nad on kurjad ja ei pea sõna, siis ei pea ka sina (valitseja) seda nende suhtes pidama." Ometigi meeldiks mulle elada Machiavelli riigis, kus iga valitseja vormib rahvast soovi kohaselt. Tugeva iseloomu ja meelekindlusega pääseksid mõned usaldusisikud
Viimane sünnib erinevusest, sõprus toetub aga sarnasusele". Nii on ka täiskasvanud meeste ja naiste sõpruses esikohal iseloomude ja huvide sarnasus. Seksuaalsus taandub aga sulgudesse... kuigi ei kao. Selles pole erootikat, väidab Svare. Samas ei saa aga sõprus tekkida, kui tema ja temake ei tunne üldse tõmmet teineteise poole. Sõber on see, kes tunneb meid läbi ja lõhki, kellele võime kõike usaldada -- midagi ilustamata, midagi varjamata. Sõprus saab kergesti hakkama ilma saladusteta, mis on hädavajalik siis, kui on tekkinud iha. ,,Ihaldada teist inimest tähendab tunda, et tema füüsisel ei ole midagi ühist minu omaga. Selline erinevus loob vahemaa minu ja tema vahele, mida ma üritan täita seksuaalsuse abil", selgitab psühhoanalüütik Catherine Blanc. ,,Sõbraga on aga kõik teisiti: me püüame alateadvuslikult taas tunda sedasama õrnust ja lähedust, mida tundsime suheldes vanemate, õdede ja vendadega". Õrnõhuke piir
annaabi.ee 
