seadnud. Kolmanda novelli moraal on see, et alati tuleb olla ettevaatlik, kui teil tuleb mõnle küsimusele vastata. Mõistus päästab targa inimese suurimast ohust ning annab talle täieliku rahu ja kindlustunde Jutt räägib Saladinist, kes oli Egiptuse sultan ja suur sõjamees, kes oli korduvalt võitnud saratseeni- ja ristiusu kuningaid. Kuid sõdimine oli kulukas ja selle peale Saladin kogu oma varanduse ära raiskas. Saladinil oli olude tõttu palju raha vaja. Õnneks tuli talle meelde juut Melkisedek, kes intressiga raha laenas. Saladin tahtis aga niisama seda raha saada ja otsusatas juudi endale külla kutsuda. Saladin oli Melkisedeki vastu külalislahke. Kuid Saladinil oli peas teine plaan, ta tahtis Melkidekki sõnadega vahele võtta ja küsis temalt küsimuse. Missugust usku sa kolmest usust õigeks pead, kas juudi-, saratseeni- või ristiusku? Juut oli tark mees ja ei jäänud vastust võlgu
tuulesuund on nord, nüüd on minu kord teha tormi sinu südames.::“ Järgmine päev oli meie jaoks väga raske. Olime vähe maganud, kuna olime sündmustest siiani traumeeritud. See päev möödus peamiselt toitu ning joogivett otsides. Meie õnneks ei osutunud see väga raskeks, kuna mets oli üsna viljakas. Kui lõpuks õhtu kätte jõudis, olime rampväsinud. Istusime taaskord lõkke äärde ning piloot hakkas jutustama: „Egiptuse sultan Saladinil oli ühel päeval vaja laenata suurt summat. Alguses ei teadnud ta kelle poole pöörduda, kuid valis lõpuks Aleksandrias elava Melkisedeki. Sultan tahtis viimast üle kavaldada nii, et ta oleks nõus laenu andma. Saladin mõtles välja kavala plaani ning läkski Melkisedeki jutule. Ta esitas talle ühe küsimuse. Nimelt tahtis ta teada, milline usk meeldib Melkisedekile kõige rohkem. Valida oli judaismi, saratseeni ja ristiusu vahel. Kuigi Melkisedek ise oli juut, et valinud ta judaismi. Ta
annaabi.ee 
