Tagatakse riiklike süsteemide, institutsioonidega. Nt kohus, vangla. Õigus on piiritletud riigipiiriga seadused kehtivad ühe riigi piires. Kas nad on moraalsed? Oleneb inimesest, eri arvamused), religiooninormid (kehtivad ühe religioosse grupi piires. Viidatakse jumalikule autoriteedile või ilmutusele. Pühakirjas on kirjas. Piibel nii vana, et kuidas puutub see meie tänapäevasesse ellu? Kuidas tagatakse, et neid religiooninorme täidetakse? Välised saktsioonid. Sisemised motivaatorid: ei tee sellepärast, et saab midagi Jumalalt, vaid tajub, et nii on õige. Inimene saanud oma eksimused andeks mitte seepärast kui hea ta on, vaid seepärast, et Jumal soovis nii. Kui inimene saab sellest aru, siis tema käitumismotiiv on see, et see on vähim, mis ta teha saab, et avaldada tänu kingitusele. Normatiivsed süsteemid kuuluvad sinna hulka ka mängud. Moraalinormid mitteformaalsed. Nende täitmist ei tagata riiklike institutsioonidega
ennustamiseks on vaja tunda terveid normide süsteeme. - Normide kirjeldamiseks võib mõelda näiteks: * mille kohta teatud norm käib? * mis olukorras norm kehtib? (vaikselt istuda loengus . sünnipäeval) * keda norm puudutab? (õppejõud, üliõpilane, laps...) * kas on tegemist käsu, keelu, loa (või ideaaliga . mitte norm)? * kes on normi läte/välja ütleja? (nt. normeandev kollektiiv) (tihti anonüümne)? * kes kontrollib? * millised on saktsioonid? - Varem sai mainitud E. Durkheimi mõiste .sotsiaalne fakt.. Nähtus on sots. fakt, kuna see on indiviidi väline; avaldab talle sundivat jõudu; on objektiivselt olemas ses mõttes, et selle olemasolu näevad ka teised. * normid oli see sotsiaalsete faktide liik, mida Durkheim kõige rohkem mõtles. [NB: kuna on sanktsioon, see .sundiv jõud. on väga selge] * Oma kahes töös (De la division du travail social 1893 ja eriti Le suicide 1897) toob ta välja anoomia (anomie) mõiste.
annaabi.ee 
