On andmeid kindluse ehitustööde alustamisest 1265. aastal. Et Helme maalinn ja ordulinnus asusid Eesti lõunapiiri läheduses, oli neil strateegiline tähtsus. Helme lossi müüride all ja ümbruses on lahinguid löönud sakslased, liivlased, lätlased, leedulased, venelased, poolakad ja rootslased. Suuremaid kokkupõrkeid ja lahinguid on olnud viis. Esimel korral 1218. aasta sügissuvel toimus Puide küla lähedal lahing Vene vägede ja Saksa rüütlite vahel. Sakslatse poolel oli ka liivlasi ja lätlasi. Puide lahing mis kestis terve päeva , lõppes sakaslaste põgenemisega. Selles lahingus olevat langenud eesti vanema Lembitu tapja lätlane Veko. 1329. aasta septembris oli arvatavasti Helme kiriku juures suur lahing orduväe ja leedulaste vahel. Leedulased kaotanud lahingus 500 meest. Järgmine teade on1501. Aasta novembrist. Helme ordulinnuse juures toimus kaks kokkupõrget Tartu piiskopi meeste ja venelaste vahel
talurahva hulgas, põllumeeste seltsid, talus orienteerusid piimakarjakasvatusele, mis oli tulu toov. Jagati väikekohti kehvikutele, õhutati väljarännet, linna minek. 4. Kas Eesti majanduslik areng tuli kasuks või kahjuks? Venemaale kasuks, eesti kasutamine. Kodune ülesanne: I Millised vastandlikud meeleolud valitsesid maailmasõja puhkedes a)eestlaste seas? ei tuntud vajadust minna sõtta, kuid sooviti sakslatse kaotust ning oldi valmis sellele kaasa aitama b)baltisakslaste seas? olid Venemaa kodanikud, ei teadnud kelle poolt olla. Kas see riik kelle kodanik oled või see kust pärit oled. II Kuidas mõjutas sõda a) eesti tööstust? halvenes tooraine saamine, kaubandus katkes Läänemerel, halvenes tööjõu kvaliteet (mehed sõjas), hävisid suurettevõtted b) eesti põllumajandust
annaabi.ee 
