Sidus koha- ja usumuistendeid sisse. "Maailma loomine", "Keelte keetmine" F. R. Kreutzwald (1803 1882) Kati konspektist, kohandatud Vanemad olid mõisateenistujad. Isa oli rätsep Juhan. Kreutzwald sündis Ristimetsas. Sai tavahariduse, hiljem oli Tallinnas algkooliõpetaja. Kogus enda tarvis rahvaluulet. Tahtis saada arstiks. Töötas Peterburis koduõpetajana. Õppis TÜ-s arstiteadust. Seal kohtus ta Faehlmaaniga. Õpetatud Eesti Selts. Läks Võrru arstiks ja abiellus sakslannaga. Tal on 3 last. Pere ei rääkinud eesti keelt. Kreutzwald kirjutas artikleid. Ta on rahvusvaheliselt tunnustatud. Eepose autor - ärkamisaja keskmes. Uuem kijraviis poolsas häälduse järgi kirjutamist. Tuntuks sai kui kirjutas õpetliku sisuda ajakirjadesse. Asutab omad ajakirjad: "Maailm ja mõnda"(mis selles leida on?), kus tutvustab erinevaid maid on populaarteaduslik ja geograafia alane. "Kodutohter", arstiteadmistest, kodusest ravimisest. Proosa vormis avaldas:
Kaotas surmanuhtluse ära ja tõrjus saklased õukonnast välja. Ühesküljest oli vaga ja usklik. Ohjaldamatu ja moraalilage. Impeeriumi pärandas õepojale. Peter ulrich Valgustatud absulutism. Peeter 3.mas. oli saklane kes venekeelt ei osanud ega ei õppinud. Jäi luterlaseks ka pärast õigeusku ümber ristimist. Soovis venemaal läbiviia luterlikke reforme. Kuulutas välja ususallivuse. Kuid lasi õigeusklikke tagakiusata. Andis välja aadli privileege. 15a abiellus sakslannaga sophia federicke auguste figcheniga. Kes õppis ära venekeele ja põõrdus vene usku ja võtis usku katariina. 1762 korraldas katariina riigipõõrde omasõjaväelaste armukeste abil. Võttis valitseja nimeks katariina 2. oli 1.mene valgustustatud valitseja venemaal. Asutas rahvakoole ja kõrgkoole. Alustas üle venemaalse seadustiku koostamist. Soovis asutada parlamendi ja kegendada lihtrahva elu. Aadli vastuseisu tõttu oma plaane teostada ta ei saanud ja talurahva olukord valvenes veelgi.