hoopis teiseks inimeseks, kes sa tegelikult oled? d) Alati on nii, et vanem õde/vend käitub noorema õega/vennaga halvasti: kas käsutab teda või kiusab, kuid kui midagi on vaja, siis on lahkus ise. Pisuhännas oli ka nii, et Matilde käsutas kogu aeg Laurat, kuid kui oli varanduse jagamine hakkas paluma ja oli eriti lahke. Miks on see nii? 3. Teose peategelas(t)e iseloomustus Peategelaseks ,,Pisuhännas" oli Ludvig Sander, kes oli kena välimusega (,,.. vilajama piha ja saksema nina näiteks."). Ludvig ei ole väga kohusetundlik. Ta ei mõtle oma plaane läbi ega tulevikku ette. Ta kosis Matildet lugedes talle luuletusi ning pärast Matilde tahtis, et ta kirjutaks romaani. Ta lubas kirjutada romaani, kuigi ei olnud kindel, et suudab seda kirjutada. Alati oli Ludvigi hädades süüdi keegi või miski muu, kuna ta koolis ei õppinud, siis tal juhtus tööl äpardusi, milles olid süüdi teised. Romaani ei saanud kirjutada, sest ilm ja meeleolu ei olnud sobiv.
Ehk kui seda ei taha, siis võtku ta enesele ühe või teise looma ehk looduse nime...." (Kurro, Kurro 1999). Nimede panek toimus mitmeti. Kas oli korraldajaks pooleks pastor, käsutati talupojad mõisa, kus nimed kirja pandi või käis külakubjas või kiriku vöörmunder talud läbi ja märkis soovitud nimed üles(Kurro, Kurro 1999). Mõnel pool olid asjaga tegelenud mõisnikud, teisal opmanid või kirikuõpetajad(Must 2000: 55). On nimestikke, millest selgesti kumab läbi saksema inimese looming. Näiteks Maasi kroonumõisas pandud nimed Esmon, Jarmuth, Samir, Sema, Silim, Telem on võetud peaaegu järjest piibli ühest ja samast kohast ( Joosua 15:24-48). Karja kirikumõisas on pastor talupoegadele nimeks pannud oma igapäevatööga seotud esemete nimetusi: Piip, Brill, Bult, Raamat. Kareda mõisas jälle on ilmselt nimeks pandud hoopiski talupoegade suust esimesena kuuldud sõna: Endine, Juchtund, Mötleb, Selgest, Tuttaw, Ulkas, Waewas(Henno 2003: 33,34).
annaabi.ee 
