Välksõda e Blitzkrieg 1. sept 1939. aastal kelle 4.45 Sks tungis Poola. Välksõja leiutas inglane Liddell, kuid seda kasutas Sks, mitte In. Sp, et paljud In juhid olid kindla, et hobune ei tohi sõdadest välja jääda, pigem on masinaväed lisadeks ratsavägedele. Sõjakäik Poola kestis kokku vaevalt 5 nädalat, lõppedes Varssavini jõudmisega. Poolakad olid vaprad, kuid nad olid ilmselges vähemuses. Pr, kellel oli 2x rohkem ratassõidukeid ning kelle tankide arv ületas Sks omasid, langes 6 nädalaga 1940. aastal. Sõjavangi langes 1,8 mln Pr sõdurit, kellest mln sai sunnitööliseks Sks-l. U pooled andsid ennast ise vangi Petaini teate relvarahu taotlemise peale. Miks Pr kaotas? Lidelli meelest ei taibanud Pr ei taibanud nende endi uue tehnika olemasolust. Pealegi olid tankid väikeste soomusdiviisidena. Mõni diviis saadeti liiga hilja välja Pr kindralid olid asjatundmatud. Reageering Sks plaanimuutusele (minna läbi ,,läbimatute" ...
14-15 saj. järsk langus 15 saj. stabiilne 1)saksa-rooma riik: · Ida-frangi riik lagunes, esile hakkasid tõusma Saksi valitsejad o Heinrich Linnupüüdja o Otto I Suur (alates 962. a. Saksa-Rooma keiser) o Otto II ja III(üritasid taastada Lääne-Rooma keisririiki) · Ottoniitide põhisuunad: o Rajati vaimulikud vürstkonnad o Alistati ungarlased ja saksastati Baierist idas asuvad alad(tekib austria) o Keisrite ilmalik võim ka itaalias, keisri kroonimine roomas · Keisrivõimu hiilgeaeg 12. saj. · Friedrich I Barbarossa o Osales II ja III ristisõjas · Heinrich VI o Kogu Itaalia valitseja (sitsiilia tänu abielule) · 13. saj. võitlus paavstivõimuga · Friedrich II o Tüli paavstiga
Keelelise kuju poolest on 19.saj võetud nimedest 40–50% eestikeelsed, võõr- ja segakeelseid on ka. Võõrkeelsed olid enamasti saksa nimed, nt Feldmann, Birkenfeld, vähem vene- ja lätikeelseid (vene Šidlovski ja läti Gailit) Segakeelsed on nt Ojaberg, Kasikov, Kirpson. 19.saj oli nimemuutmine harv. Nimed fikseeriti kirikukirjades ja hingeloendites. Samas muudeti halvakõlalisi nimesid (Liederlich, Monstrum, Rott) ning saksastati ja venestati originaalnimesid (Lõhmuspu’st sai Lindenbaum ja Tedder’ist sai Dietrich). Võis juhtuda, et inimesel oli kaks perekonnanime (üks juhtum Lõ- Eestis), kus kirikuõpetaja pani teise nime juurde, aga siis pidi 1918 inimene ise otsustama, mis nime ta valib. Nime ise muutmine oli pea võimatu. Nimede kirjapildi lõi segamini kirjaviisi reform 1860–70ndatel, mille tagajärjel muutus perekonnanimede aegamööda parandamine
annaabi.ee 
