neutraliteedi rikkumises. *Okt 39. sõjaväelaste läbirääkimised baaside täpsustamiseks, NL sai õiguse rajada lisaks baase veel Rohukülla, Kloogale ja Laulasmaale ning varulennuväljad Kehtnasse ja Kuusikule *18.10 maavägede sissemarss *Moskva keelas kontaktid eestlaste ja Punaarmee ning NL saatkonna vahel *Eesti muutus NL protektoraadiks ja välispoliitika sõltuvuses idanaabrist. *vabatahtlikud eestlased aitasid soomlasi Talvesõjas *baltisakslaste lahkumine, Hitler kutsus nad Saksasse *uue valitsuse ees Uluots, dem. Juurde pöördumist ei tasu oodata; kehtestati kitseseisukord, poliitiliste tegevuste keeld, kirjasõna tsensuur jne. Nõukogude okupatsioon Balti riike süüdistati baaside lepingu rikkumises, nõuti laiendamist. *16.06 ultimaatum Eestile nõudes täiendavate punaarmee koondiste paigutamist keskustesse ning Moskvale meelepärase valitsuse moodustamist *17.06 okup.armee sõdurid üle Eesti piiri, asulatesse Nõukogude garnisonid, Tallinn
Saksamaal. GA oli reforminud armeed – kehtestas uue nekrutivõtmise süsteemi, hargita püssid, mis tulistasid tunduvalt kiiremini, tugevdas ratsa- ja kahurväge. 1631 sõlmiti liiduleping Prantsusmaa ja Rootsi vahel (Prantsuse rahaline tugi Rootsile), samas ajas Prantsusmaa kahepalgelist poliitikat, toetades Baieri katoliiklasest hertsogit. 1631 võitsid Rootslased katoliiklasi Breitenfeldi lähedal ja tungisid seejärel Kesk-Lõuna-Saksasse. 1632 lõid Lützeni lahingus rootslased keisri väge, mida juhtis Wallenstein, kuid GA ise sai surma (olles jõudnud enne allkirjastada Acedemia Gustaviana/Tartu Ülikooli asutamisürikule). 1634 said rootslased aga Nördlingeni lahingus tõsiselt lüüa ja olid sunnitud Saksamaalt lahkuma. Rootsi taandumise järel sõlmisid Saksimaa ja Brandenburg keisriga 1635 Prahas rahu – keiser loobus restitutsioonist. Habsburgide positsioon oli hea, kuid see ei meeldinud
Saksamaal. GA oli reforminud armeed – kehtestas uue nekrutivõtmise süsteemi, hargita püssid, mis tulistasid tunduvalt kiiremini, tugevdas ratsa- ja kahurväge. 1631 sõlmiti liiduleping Prantsusmaa ja Rootsi vahel (Prantsuse rahaline tugi Rootsile), samas ajas Prantsusmaa kahepalgelist poliitikat, toetades Baieri katoliiklasest hertsogit. 1631 võitsid Rootslased katoliiklasi Breitenfeldi lähedal ja tungisid seejärel Kesk-Lõuna-Saksasse. 1632 lõid Lützeni lahingus rootslased keisri väge, mida juhtis Wallenstein, kuid GA ise sai surma (olles jõudnud enne allkirjastada Acedemia Gustaviana/Tartu Ülikooli asutamisürikule). 1634 said rootslased aga Nördlingeni lahingus tõsiselt lüüa ja olid sunnitud Saksamaalt lahkuma. Rootsi taandumise järel sõlmisid Saksimaa ja Brandenburg keisriga 1635 Prahas rahu – keiser loobus restitutsioonist. Habsburgide positsioon oli hea, kuid
annaabi.ee 
