elu enese vaatenurgast. Peategelase Timo iseloomust, mõttemaailmast saab aimu – Timo käsikirjade kaudu. Jakob on n.ö. Puškinlik tegelane, kes kirjeldab asju, mida ta isegi päris ei mõista. Jakobil on tähtis roll kuna ta mõistatab lahti mõistatuste maailma, mis tiirleb Timo ümber. Jakob on väljamõeldud tegelane, Eeva vend, Timo nään. Timo oli eksinud, ta ei suutnud leida oma kohta maailmas, ta võitles tihti selle üle, et kas tema koht peaks olema oma õe kõrval, saksana või peaks ta minema tagasi vanemate juurde, võtma üle isa talu “Olen osalt eesti- ning prantsuse, osalt saksakeelse käsikirja võõrkeelsed osad.“ Jakob oli ametilt maamõõtja. Peale abiellumist oli tal tööd tarvis, kuna ta tundis tööd hästi pakkus tuttav talle ühe tööotsa Riias, tagasi tulles otsustaski ta selle töö peale jääda ja tegemist oli tal üpris palju. Samuti tegi ta ka väga palju teeneid Timole ja
Äikese ajal tuleb aknad ja uksed kinni, kuna kurat võib vastasel juhul äikese eest tuppa põgeneda. Kurat võib end peita isegi koera kõhu alla, et tuppa inimese juurde varjule saada. Kuradi tõrjumisel on tähtis ristimärk, kuid see võib olla ka ristiusueelne komme. Leibadele tehti enne ahjupanekut peale kaitsev rist, et kurat ei tuleks ligi ega saaks süüa. Õhtul magamaminnes tõmmati padjale rist peale, et kurat ei saaks öösel kallale tulla. Suhteliselt palju on ka saksana, mõisnikuna ilmuvat kuradit, kuna mõisnike maailm tundus talupoegadele võõras ning kauge. Kuradi ilmumiskontekstid seostuvad kohati keelatud tegevustena. Kurat võib ilmuda tantsijate, joojate, kaardimängijate sekka. Kurat võib ilmuda siis, kui nimetada tema nime, vandumise peale. Mis ajast on kurat eestlastel kõige tavalisem vandesõnda, seda ei teata. Kohad, kus kurat ilmub on saun ja rehi, küttekoldega kohad. Peale päikeseloojangut on saunas ohtlik, kuna sinna võib tulla kurat.