Integratsiooniks nimetatakse nii seisundit kui ka protsessi. Protsessina on see menetlus, mis viib paljudest osakestest terviku moodustamiseni. Seisundina on ta selle protsessi tulemus (poliitilise integratsiooni tulemus). Euroopa integratsiooni protsessi käsitlemisel vastamisi kaks koolkonda: A- föderalistid, B- funktsionalistid. Föderalistid : suuremad ühendused saavad tekkida ainult siis, kui osavaldkonnad kannavad oma võimu (osa sellest) üle üksustele, millega nad teadlikult tahavad liituda. Parimad näited riigiõigusl föderalistlikust riigist- Sveits, Am Ühendriigid, ka Saksamaa. Funktsionalistide arvates tekivad integr.protssid iseenesest majand huvide ja asjaolude survel. Need protsessid viiakse ellu mittepoliit organis.tehnol orient-tud ekspertide poolt. Seega integratsioon justkui hõlmaks uusi alasid iseenesliku täienemise kaudu. Lisaks kahe nn ideaaltüüpil mudelile ka teisigi näiteks Euroopa Ühendus, kus föderal elemendina on...
IMPERIALISM.19. saj lõpul jõudis maailm imperialismiajastusse. Sel sajandil oli maailma arengut oluliselt mõjutanud rahvusluse levik ja mitme mõjuka rahvusriigi teke (nt Saksamaa ja Itaalia). Esialgu lähtus rahvusluse ideoloogia kõigi rahvuste võrdsuse põhimõttest, aga 19. sajandi II poolel tõstis suuremate rahvaste juures pead sovinism ehk marurahvuslus, mille nurgakiviks on oma rahvuse teistest paremaks pidamine. See andis aga omakorda teretulnud õigustuse imperialismile suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. Imperialistlik riik arvab endal olevat huvisid enam-vähem kõikjal maailmas. Lisaks koloniaalvallutustele tähendas imperialism ka majandusliku mõjuvõimu laiendamist. Mõlema koosmõjul muudeti vähem arenenud maad 19. sajandi jooksul tugevamate maade tööstuse toorainebaasiks ning üha enam ka baasiks. Tihti põhjendasid suurriigid oma poliitikat vajadusega hoolitseda vähe arenenud rahvaste eest nin...