tohtinud uhugi ära minna. Iga talurahva suguvõsa elas ühe katuse all ehk igas majas/talus elas 10-20 suguvõsa liiget. Rasketel aegadel võeti talurahval ära ka nende talud/majad. Peale jüriöö ülestõusu, mis algas 23. Aprillil aastal 1345 ja mille põhjuseks oli see, et eestlased kartsid vabaduse kaotamist. Halvenes eestlaste õiguslik olukord ka veelgi rohkem. Kõik õigused, mis olid enne Jüriöö ülestõuse, läksid üle Saksalastele ja lisaks lisati eestlastele juurde uusi seadusi. Eestlaste kaotuse põhjuseks Jüriöö ülestõusu ajal oli see, et 4 Eesti kuningat ei langetanud enda otsused targalt ning Turu foogti mitte aitamine, kui eestlased juba lüüa said. Rahvaarv Eestis keskajal kasvas 100-150 tuhat, millest sakslasi oli 10 protsenti ja mitte sakslasi 90 protsenti. Eestlastele ei toonud keskaeg palju head, kuid Eesti ise arenes ja küllaltki häasti arenes keskajal
järgmiseks maailmasõjaks. 1961.aastal ehitati Berliini müür. Berliini müür on müür, mis eraldab Ida-Berliini Lääne-Berliinist. Berliini müürist kujunes raudse eesriide mõiste. Raudne eesriie on sümboolne mõiste ning see on mõtteline piir. Raudne eesriie kujunes välja pärast Teist maailmasõda kahepooluselise maailma tekkimisest. See on piir, mis eraldab lääne demokraatia ja ida totalitarismi. Berliini müür oli paljudele saksalastele väga traagiline, kuna paljude Ida-Berliini inimeste sugulased elasid Lääne-Berliinis ning nad ei saanud oma sugulasi külastada, kuna Berliini müüri valvasid punaarmee sõdurid ning seda valvati ööpäeva ringselt. Praeguseks on Berliini müür lõhutud ning seda tänu sellele, et Nõugude Liitu autoriteet oli kogu maailmas langenud ning sakslased said aru, et NSVL võim ei kesta enam kaua ning inimesed soovisid lahti saada eraldatusest. Berliini kriis on järjekordne
ei saanud Tallinnasse ehitati Aleksander Nevski katedraal (Sahhovskoi poolt), IdaVirumaale Kuremäe klooster kõik see tõi kaasa kirjaoskuse languse õigeusu levitamine, soodustati usuvahetust Suhtumine venestuspoliitikasse: kaks seltskonda: tuleb minna kaasa, sest see on ainuke võimalus osaleda avalikus elus Jakob Kõrv ja tema ajaleht Valgus 1893. a läks Grenzstein ja tema leht Olevik venestuse teele, idee: tuleb kasutada venestust saksalastele viimase hoobi andmiseks, Olevik propageeris venemeelseid vaateid osa Jakobsoni pooldajaid teine osa haritlasi leidis, et tuleb vaikselt arendata edasi eesti kultuuri loodi Eesti Üliõpilaste selts, mis 1884. a õnnistas oma lipu Otepää kirikus pastor Villem Reiman vaimsuse idee 1888. a algas Hurda juhitud rahvaluule suurkogumine 1883. a alustas tööd Hugo Treffneri gümnaasium, selle kaudu said eesti poisid minna ülikooli
annaabi.ee 
