protestiüritusi. Prantsusmaa- Oli III Vabariik ja toimusid riigisisesed võitlused( mitmepartei süsteem) Dreyfusi afäär- süüdistati Saksamaa kasuks spioneerimises. Pooldajad-humanistid, vabariiklased, liberaalid. Vastased- monarhistid, katoliiklased, rahvuslased jne. Dfeyfusi võitis, demokraatia võitis. 1906- kirik lahutati riigist. Prantsusmaal toimusid ka mässud ja streigid, Prantsusmaa püüdis ennast Saksamaa eest kaitsta ja noriti tüli. Saksamaa-Saksakeisririik(1871-1918). Areng toimus igas valdkonnas, kuigi palju rahvast oli vaesuses. Tugev sotsiaaldemokraatia- monarh, riigisüsteem ja sõjavägi olid rahva seas populaarsed. Eesmärgiks oli patriotism ja suurriiklus- taheti ühendada kõik saksakeelt kõnelevad rahvad. Austria-Ungari- palju rahvusi ja palju segadust, puudus ühtne poliitika, kõik rahvused tahtsid erinevaid erakondi, sotsiaalprobleemid, rahvuslik probleem(kõik tahtsid autonoomiat).
organ. -pärast oktoobrireovolutsiooni ajasid enamlased maanõukogu laiali -maanõukogu tegutses vanemate koguna illegaalselt edasi. -eestiiseseisvus kuulutati välja 24 veebruar 1922. kestis 1 päev tulid sakslased -järgmisel päeval okupeerisid saksaväed tallinna 25 veebr. -sakslaste plaan oli luua eesti ja läti aladel siinsetele baltisakslastele tuginev baltihertsorgi riik. -selleni ei jõutud sest novembris 1918 puhkes saksamaal revolutsioon ja saksakeisririik lakkas olemast. -28 nov puhkes eesti ja nõukogude venemaa vahel vabadussõda - 1918 lõpus on edukamad enamlased punaarmee alistas kiiresti suure osa eesti territooriumist tallinnani ei jõuta -1919 alguses aasta alguses määrati eest vägede ülem juhatajaks kindral Johan Laidoner kes seadis sõjaväes sisse kindla korra -järjest enam astus sõjaväkke kooliealisi (nimed marmortahvlil) -edukalt tegutsesid Johan Pika eestvedamisel soomuslongid appi tulid inglased ja soomlased.
annaabi.ee 
