Tema oli Eesti rahvusliku kirjanduse algus. K.J.P. kirjutas eesti keeles ja uskus selle tulevikku. Peterson oskas vähemalt 16 keelt, sealhulgas mitut idamaa keelt. Kirjanik suri 4.08.1822 tuberkuloosi ja maeti Jakobi koguduse kalmistule. Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval, 14. märtsil, tähistatakse alates 1996. aastast emakeelepäeva, mis sai 1999. aastal riiklikuks tähtpäevaks. Ta hakkas kirjutama luuletusi ja proosamõtisklusi juba gümnaasiumis(värsivihik), kusjuures saksakeelsel kultuuriajastul polnud siinmail maarahva keeles luuletuste kirjutamine tavaline nähtus. Ta avaldas Johann Heinrich Rosenplänteri ajakirjas "Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache" artikleid eesti keele kohta, tõlkis rootsi keelest saksa keelde Kristfrid Gananderi "Mythologica Fennica"; täiendas tõlget "Finnische Mythologie", "Beiträge ..." XIV, 1822, omaette väljaanne tiitellehe andmeil 1821) arvatava eesti ainestikuga, mis mõjutas Friedrich Robert
toime tulla kui vaid tahtmist on. Joonis 5. Käibe kasv võrreldes eelnevate aastatega. 13 Muidu kümnel vastanul oli ettevõte kasvanud ja viiel mitte. Joonis 6. Ettevõtete laiendust plaanivate Saksa firmade hulk. Kolmel, kes ei pidanud Saksamaa ja Eesti omavahelisi suhteid mitte nii väga tähtsaks, oli käive samaks jäänud ja ühel (saksakeelsel vastanul) isegi kasvanud. Siiski enamusel, kes pidasid suhteid tähtsaks ja üks, kes pidas väga tähtsaks, oli käive suurenenud. Võib väita, et suhted mängivad rolli ettevõtte käibe suurenemisel. Enne 2001. Aastat oli turule tulnud üheksa firmat ja peale 2001. aastat kuus firmat. Raskustega on tuldud hästi toime: areng on peamiselt stabiilne kümnel ettevõttel olnud ja ainult viiel mitte nii stabiilne. Joonis 3. Firmade arengu stabiilsuse hindamine.
Göseken märgib, et eesti sõnade rõhk on I silbil, liitsõnades mõlemal sõnal. Sõnastiku algul esitab loendi 383 saksa laensõnast eesti k, millest õigesti on etümologiseeritud ~300. Sõnastiku II osa moodustab saksa-ladina-eesti tõlkesõnastik, kus leiduvad vasted ~9000 saksa märksõnale. Palju materjali sai Kullamaa ümbruse talupoegade kõnet jälgides, mistõttu on loomulik läänemurdeliste joonte ülekaal sõnastikus. Tihti on saksakeelsel märksõnal mitu eesti vastet. Arhaisme esineb sõnastikus palju. Eesti kultuuris uute mõistete tõlkimisega oli sageli hädas. Grammatika on sisult sarnane Stahli omaga samad käänded, kõneviisid, ajad. Göseken peab Stahli oma auväärseks eelkäijaks. Gösekeni üldsuunitluselt põhja grammatikas leidub läänemurde mõjusid. Gösekeni sõnastik on 17.saj mahukaim sõnavaraallikas: fraseologismid, vanasõnad, mõistatused. Tema grammatika on Stahli järel 2. trükitud
annaabi.ee 
