Torma jaama kõrtsimehe sajanda sünniaastapäeva puhuks. K. Ambrosius olnud ümbruskonnas tuntud heatahtliku ja helde mehena, kes nälja- ja ikaldusaastatel oli annetanud suuri summasid kannatanutele. Kord olevat ta kolm talupoega 25-aastasest sõjaväeteenistusest vabaks ostnud. Austust tema vastu suurendanud veelgi see, kui ta ühe vargusloo lahendas, päästes kõrtsis peatunud vangitapjast endised mõisa toatüdrukud ja leidnud oma saksakambrist üles tegelikud süüdlased. Tõuke kõrtsimehest laulu tegemiseks andnud jõuluaega langenud juhtum. Nimelt oli vahetult enne pühi Torma kanti ilmunud poolpaljas ja väsinud, pikast Vene sõjaväeteenistusest vabanenud soldat. Kroonumehel polevat olnud kuhugi minna - isa-ema ammu surnud, õde mehele läinud. Viimase kohta teadnud ta vaid niipalju, et see pidavat kusagil Torma ümbruses elama. Ambrosius võtnud endise kroonumehe seniks enda juurde,
Andres arvas, et kartulid on rohkem tüliks, kuid ometi kaalus ta võimalust nende kasvatamisega kätt proovida. Kõrtsileti ääres läks taas Pearul ja Andresel omavaheliseks ärplemiseks. Võrreldi, kes on jõukam ning suudab rohkem Katariina II pildiga sajaseid lauale laduda. Andres oli kaval ja lasi kõrtsis raha koguda ning salaja tema kätte tuua. Kui mõõduvõtuks läks oli Andresel muidugi rohkem krabisevat. Saksakambrist tuli aga välja Kassiaru Jaska, kellel olid varvaste ja sõrmede vahel sajalised. Peagi suundus ka Pearu saksatuppa. Jaska ja Pearu tellisid kõrsis viibijatele viina: Jaska toobi ning Pearu pool. Tegevust korrati veel paar korda. Kui Pearu mõne päeva pärast koju läks pidi naine teda teenindama kui ori. XXVI Andres hakkas uut rehetuba ja rehealust ehitama. Liisi ja Maret, kellel oli Oru naabripoistega suhtlemine keelatud, vedasid salaja Oru- Joosepile ja Karlale saepuru ning laaste