kallale ning selle käigus okupeeriti lisaks teiste riikide seas ka Eesti. Õnneks ei olnud Saksa okupatsioon Eestis kaua, see lõppes 1944 ning peale Eesti langes NSVL okupatsiooni alla. Teises maailmasõjas oli Eestlastel valikuid vähe. Tuli valida Saksa, Soome või Vene pool. Nende riikide armeesse eestlased ka enamjaolt läksid. Neljas kuid mitte nii populaarne valik oli metsavendlus, selle aga valisid vähesed. Punaarmeesse sattusid eestlased aga sundmobilisatsiooni käigus. Saksaarmeesse mindi aga soovist kätte maksta Nõukogude okupatsiooni eest. Alguses mindi väga leebelt ja vabatahtlikult Saksa vägedesse kuid hiljem toimus ka see sundmobilisatsiooni käigus. Paljud eestlased valisid üheks valikuks endale põgenemise metsa. Seal varjati end Saksa ja Nõukogude Liidu vahelise sõja puhkemiseni. Sõja jooksul elasid nad kodudes, kuid pärast sõda põgeneti jälle metsa. Inimesed kartsid küüditamist ning mobilisatsiooni. Metsa
erinevused. NSV okupatsiooni erinevused: sotsialism pikemaajalisem, toetati vähesel määral, riigistati ettevõtted. Sarnasused: massirepressioonid; NSVL-küüditamine, Saksamaa- koonduslaagrid; ei tunnistatud eesti iseseisvust; tsensuur; kehtestati omavõim. Saksamaa erinevused: kapitalism, lühiajalisem, toetati esialgul rohkelt rahva poolt. millistes väeüksustes tuli eesti meestel sõdida? kuidas see nii juhtus? punaarmeesse, saksaarmeesse, sest toimusid sund moblilisatsioonid. miks ebaõnnestus 1944.a. sügisel eesti iseseisvuse taastamine? too välja nii palju põhjuseid kui suudad. sest punaarmee liikus edasi, meil nappis sõjaline jõud, puudus side rindel olevate sõduritega. nsvl okupatsioon baltimaades- 15-17 juuni 1940. talvesõda-nov 1939. jalta konverents- ehk krimmi konverents toimus NSV liidus krimmis livaadia palees kuni 4. kuni 11. veebruar 1945, kus nsvl, usa, suurbritannia jaotasid ära teise maailmasõja järgse
annaabi.ee 
