saj. alguses jõudnud imperialismi. Suurbritannia Tunnus: palju koloniaalvallutusi, võim, maailma valitsemise püüdlused, vallutuspoliitika Tõestus: suured koloniaalvallutused (Ida- ja Lõuna-Aafrika, Kanada, Austraalia, Lõuna-Aasia); majanduslik mõjuvõim oli laienenud; suurima rahvaarvuga imperialistlik riik sel ajal 5. Nimeta 1 konfliktipaar Euroopas ja 1 väljaspool Euroopat ning lisa igale paarile põhjus. 1) Saksamaa & Jaapan Jaapan tahtis Saksaamaa koloniaalvaldusi Aasias 2)Saksamaa & Suurbritannia Saksamaa tahtis uusi kolooniaid haarata, mis tähendas konkurentsi võimu pärast maailmas Suurbritanniaga 7. Eesti osa 1905.a revolutsioon andis rahvale tohutult poliitilise kogemuse. Tõesta väidet 2 konkreetse näitega *õpiti protestivorme, nagu streigid, palvekirjad, üleskutsed Postimehes ja Teatajas *toimusid miitingud, kokkupõrked politseiga, streigid Kirjelda 2 näitega Pätsi olulisust 20.saj alguse rahvuslikus liikumises
Kolmikliiduks. Kolmikliitu kuulusid: Saksamaa, Türgi ja Austria Ungari. Antanti kuulusid: Prantsusmaa, Suurbritannia, Venemaa, Itaalia, USA ja Jaapan. Sõja tekkimise põhjuseks olid järjest tugevnevad vastuolud maailma suurriikide vahel. Suurimaks kaotajaks selles sõjas pean ma Saksamaad. 18.jaanuaril 1919 avati Pariisi rahukonverents, millest võttis osa 27 riiki. Seal sõlmiti Saksamaaga Versailles'i rahuleping, mis oli Saksamaa suhtes ebaõiglane, tehes Saksaamaa suurimaks kaotajaks. Saksamaa pidi loovutama suuri alasid oma territooriumist. Elsassi ja Lotringi piirkond läks Prantsusmaale, aga ka Belgiale, Taanile, Leedule, Poolale ja teistele sõja tagajärel tekkinud riikidele, pidi Saksamaa loovutama oma alasid. Lõpp tulemuseks kaotas riik ligi kaheksandiku oma territooriumist. Peale selle nähti ette, et sõjaväge tuli vähendada 100 000 mehele, kellest võisid ohvitserid olla ainult 4000. Saksamaa ei
Samas nägid mitmed ringkonnad Saksamaas ainsat riiki, kes oleks suuteline osutama vastupanu Punaarmeele. · 1930.aastate lõpul tihenesid Eesti ja Saksa sõjaväelaste suhted, saksamaalt telliti sõjavarustust, vahetati luureinformatsiooni jne, · 1939.aastal sõlmitud Eesti-Saksa mittekallaletungilepingut käsitleti mujal maailmas kui Eesti asumist Saksamaa poolele Neutraliteet · Leidmata Eesti iseseisvusele otseseid toetajaid ning soovimata liituda Saksaamaa või Venemaaga, tuli Eesti Välispoliitikal püüda mängida kahe suurriigi vastuoludel , avalikult kumbagi neist eelistamata · Erapooletuse toonitamiseks teatas Eesti koos Läti ja Leeduga 1938. Aastal, et ei loe enesele kohustuslikuks Rahvasteliigu pakti neid artikleid, milles nähti ette kõigi liikmesriikide ühist tegevust agressorite suhtes
annaabi.ee 
