madalam. Ligikaudu kahekümne meetri kõrguseni on püramiid kaetud assuani punasest graniidist plaatidega, ülaltpoolt aga turi valgest lubjakivist plaatidega. Graniitkate püsis meie aja XVI sajandini, mil mamelukid selle röövisid. Mykerinose püramiidi mainib juba "araabia Herodotos" al-Masudi, kes suri 956. aastal. Masudi nimetab seda püramiidi "värviliseks" (ilmselt eri värvi katteplaatide tõttu) ning jutustab, et selles "puhkasid mustast graniidist sakrofaagides surnud jumalasulaste kehad ja igaühe kõrval lebas raamat, kuhu oli kantud tema ametisaladused ja tema teod elu jooksul." Mykerinose püramiid Midagi huvitavat ! Püramiidid on müstilised ehitised. Nende otstarbe kohapealt on vaieldud ja vaieldakse pidevalt.Osa uskumusi väidab, et matmine ei olnudki see otstarve tegelikult. Pigem oli matmine üks tehnilistest nüanssidest.
Krateer lai nõu, milles segati vett ja veini. Etruski kunst · Etruki kultuur levis 8-3 saj eKr, praeguse Itaalia keskosas. · Etruskid olid osavad pronksi, kulla ja rauakasutajad. · Nad võtsid vastu mõjusid kreeka mütoloogiast ja kunstist · Enamik haudu asub suute rühmadena , surnutelinnadena. · Etruskid lasid end tuhastada. Tuhk pandi savist või kivist urnidesse, mille kaanel oli surno portree. Tähtsamate inimeste tuhk savist või kivist sakrofaagides, millel kujutati lahunud pooleldi istuvas asendis. · Hauakambrid olid sageli sisustatud elutoana, mille seintel on kujutatud illusoorseid uksi, aknaid jne. Seinamaalidel on hooglsad tantsijad, pidusöögid, musitseerijad. · Surmajärgne olek ei pidanud olema parem ega halvem, kui miane elu, vaid sellega võimalikult sarnane. · Figuurid ja portreed on isikupärasenad ja tundelisemad kui samaaegses kreeka kunstis.
meetrit madalam. Ligikaudu kahekümne meetri kõrguseni on püramiid kaetud assuani punasest graniidist plaatidega, ülaltpoolt aga turi valgest lubjakivist plaatidega. Graniitkate püsis meie aja XVI sajandini, mil mamelukid selle röövisid. Mykerinose püramiidi mainib juba "araabia Herodotos" al-Masudi, kes suri 956. aastal. Masudi nimetab seda püramiidi "värviliseks" (ilmselt eri värvi katteplaatide tõttu) ning jutustab, et selles "puhkasid mustast graniidist sakrofaagides surnud jumalasulaste kehad ja igaühe kõrval lebas raamat, kuhu oli kantud tema ametisaladused ja tema teod elu jooksul." Mykerinosele polnud isa tehtu meele järgi. Ta avas templid ja vabastas ärapiinanud rahva rõhumisest. Ta oli õiglane kohtunik ja rahva hulgas kõigist vaaraodest kõige lugupeetavam. Mykerinost tabasid aga saatuselöögid. Esimeseks õnnetuseks oli ainsa tütre surm. Herodotos jutustab, et sügavalt kurvastunud vaarao korraldas oma tütrele hiilgavad matused.
annaabi.ee 
