trükisõna ja koolihariduse tekkeks. 1525. a. esimene teadaolev eestikeelne trükis Lübeckis trükitud jumalateenistuse käsiraamat. See aga hävitati kohe. Luterluse olemus. 1. põhimõte inimene saab õndsaks usu läbi. Südames peab usk olema, kirikus käima, palvetama ega välja näitama ei pea. 2. põhimõte ainuke usuallikas on pühakiri. Katoliku kirikus on bullad piibliga võrdsed. Luteri kirikus peameest pole, igas riigis on peapiiskop. Suhtumine sakramentidesse. Katoliku kirikus on 7 püha sakramenti. Tavausklikel 6. 1.Ristimine säilinud ka luterluses. Inimeste hulka võtmine. Katoliikluses kastetakse ülepea vette, luterluses 3 tilka otsaette. 2. (igapäevane) armulaud toimub peale jumalateenistust. Antakse osa Kristuse verest ja ihust. Luterluses ja katoliikluses ühtemoodi. 3.Konfirmatsioon e. leer luteri kirikus pole see kohustuslik. Ainult siis on vajalik, kui tahetakse abielluda. 4.Kiriklik abielu, laulatus. 5
Üha enam süvenes Lutheris arusaam, et inimese õndsakssaamine sünnib mitte tänu tahtepingutusele või hüvelistele tegudele, vaid inimene saab õndsaks ainult usu läbi. Praktilises tegevuses asus Luther indulgentside müügi vastu. Kalvinismi järgi võib Jumal oma valikust märku anda, kui inimene on edukas siis tema eesmärgid on õiged ja vastupidi… . Hülgavad arusaama kasinusest ja kaubandusest kui patust. Suhtumine sakramentidesse. Luther väitis oma teoses “Kiriku Paabeli vangipõlvest”, et usulise tõe ainsaks allikaks on pühakiri ehk Piibel. Katoliku kiriku seitsmest sakramendist tunnistas Luther vaid kahte Piiblis põhjendatut: ristimist ja armulauda. Ta leidsin, et pole õige, et kirik lubab armulauaveini vaid vaimulikele. Paavstlus reformatsiooni vallandumise ajal. Paavstivõim suhtus toimuvasse esialgu täieliku ignorantsusega. 16. sajandi algust on nimetatud ka renessansspaavstide ajajärguks. Nö.
annaabi.ee 
