Linnuste vanimad osad on tavaliselt jämedad kivitornid (Prantsusmaal donjon, Inglismaal keep, Saksamaal bergfried) milles elas feodaal oma perekonnaga. Kindlustorni üks peamisi ruume oli pimedavõitu sammassaal. Sooja andis kamin. Eksisteeris ka tornlinnuse-laadseid elamuid, eriti Itaalias. Hiljem ümbritseti tornlinnused järjest keerukamaks muutuva kaitsemüüride ja -tornide süsteemiga ning ehitati avaramad eluruumid. Sisekujundus. Romaani ajastu sakraalruumi kujundamine ilmnes eeskätt kiriku uues ruumilahenduses, kus pikihoone jaotati sammaste või piilaritega löövideks. Kesklööv oli tavaliselt kõige laiem, selle seinad võisid olla jaotatud horisontaalseteks vöönditeks. Alumise korruse moodustasid piilaritele või sammastele toetuvad ümarkaared, teine korrus moodustus aga külglöövide peal asuvatest empooridest, mis avanesid kaaristuna kesklöövi poole. Vahel asendas empoore kitsas käik müüri sees e trifoorium
siiski erinevaks, kuna tema n¨aeb m¨arki rituaali (s.t. mitte katuse ja lapse) kesksena, millest teised allikad m¨oo¨da vaatavad. [ 94] ja [ 93] omavaheline v~ordlus on huvitav, kuna m~olemad autorid toovad ¨ara m¨arkide ajaloolised luu- v~oi pronkskirja kujud, mis u ¨ldjoontes ka kenasti kattuvad. Hoolimata vanade kujude samasusest, lahknevad seletused oluliselt. N¨aiteks, Wang esitab ( ) m¨arki ilmaruumi kujutisena, Shirakawal on kui sakraalruumi seletus u ¨ks mahukamaid. Wang toob oma raamatu lk.9 ¨ara ka klannim¨argid, mida ta erinevalt Shirakawast t¨ahendusega ei seosta. 49 m¨ark kuus klassi koos- koos- a+b Shirakawa k~ola a k~ola b punkte 2 ( 3 2
annaabi.ee 
