Aga et see hakkas 15. - 16. sajandist peale võtma massilist ulatust ja nõrgendama Jaapani sõjalist jõudu, keelati harakiri 1663. aastal. Vähesel määral esines seda ometi edaspidigi. 1716. aastal pani eraksamurai Yamamoto kirja bushido põhimõtted. 19. sajandil etendasid haritud samuraid olulist rolli sogunaadi likvideerimisel. Harakiri samuraid Linnakultuur Jaapani kultuurielus hakkas ilmnema ilmalikustumise tendents. Sakraalhoonete asemel püstitati üha rohkem tsiviilotstarbelisi ehitisi: toretsevaid losse, uhkeid kaupmeheelamuid, mitmesuguseid paviljone jne. Lugupeetavust rõhutavad elemendid (paraadväravad, kaunis ornamentika jms) ühendati sageli oskuslikult lihtrahva traditsioonilise ehituskunstiga. Taolist arhitektuuri iseloomustab ilmekalt 17. sajandil Kyoto lähedale ehitatud Katsura villa. Maalikunstis tekkis 16. sajandi lõpul Kano koolkond, mis muutus peagi domineerivaks
kirikutüübi. Need ehitati tavaliselt kolmelöövilistena, ühe või kahe põiklööviga ja lamedate lagedega. Tsentraalehitiste püstitamisel võeti eeskuju varakristlikust või bütsantsi arhitektuurist. Lossiehitist nimetati karolingide ajal pfalz´iks. Losside ehitamisel tugineti vanade germaanlaste ja keltide või siis rooma impeeriumist pärit ehitustraditsioonidele. Sisekujundus. Varakeskaegse ruumi kujundamisest on säilinud vähe andmeid. Suurt tähelepanu pöörati sakraalhoonete ehitamisele ning nende sisemus püüti kujundada selliselt, et see mõjutaks pühakotta astunuid. Merovingide ajastu sisekujundus jäi siiski veel suhteliselt tagasihoidlikuks, suurejoonelisust (ja sarnasust varakristlike pühakodadega) taotleti karolingide sakraalarhitektuuris. Ottode ajal kujunesid välja romaani basiilika põhijooned, seinapindu ja lagesid kaeti maalingutega, mis täpselt vastasid kristlikule ikonograafiale, ent moodustasid oma heledate värvide ja
annaabi.ee 
