Romaani ajastul hakkasid Euroopas välja kujunema rahvused ja rahvusriikide piirid. Ehitustüübid: basiilika, kodakirik, tsentraalehitised kindlusehitised, tornid, kloostrid. Ehitusmaterjalid: kivi, mitmed liivakivisordid, tuff, marmor, põletatud tellis. Ehitustehnika: massiivsed seinad, ümarkaared, piilarid, silinder- ja ristvõlvid. Kunstis oli juhtiv osa arhitektuuril, milles peatähelepanu oli pööratud sakraalehitustele. Romaani stiilis valminud ehitiste peamiseks tunnuseks on horisontaaljoon ja ümarkaar, mida kasutati nii konstruktsioonis kui ka dekoorimotiivina. Müürid-seinad olid massiivsed ja monumentaalsed, üksikvormid mõjuvad üldkompositsioonis iseseisvatena. Silinder ja ristvõlvid, monumentaalsed piilarid ja sambad. Kirikute peamine tüüp oli basiilika (kolme või enama lööviline piklik hoone). Tunti roomlaste kaarte ja võlvide ladumist. Arenes ümarkaar akendel ja uste
ka kaubavahetust kaugemate piirkondadega ( viimast soodustasid ka 11.-13.sajandil peeetud ristisõjad). Kaubavahetuse areng omakorda soodustas kiiret linnade tekkimist (kõige kiiremini linnastusid Madalmaad ja Põhja Itaalia), mis tekkisid Rooma-aegsete linnade kohale või siis piiskopilosside ja kloostrite juurde. Romaani ajastul kujunesid Euroopas välja ka rahvused ja rahvusriikide piirid. Kunstis oli juhtiv osa arhitektuuril, milles pöörati peatähelepanu sakraalehitustele. Romaani stiilis valminud ehitiste peamiseks tunnuseks on horisontaaljoon ja ümarkaar, mida kasutati nii konstruktsioonis kui ka dekoorimotiivina. Müürid-seinad on massiivsed ja monumentaalsed, üksikvormid mõjuvad üldkompositsioonis suhteliselt iseseisvatena. Ehituskeskusteks olid kloostrid. Kloostri põhiskeem oli välja kujunenud juba varakeskajal, nüüd sai see endale vaid lõplikud tunnused. Kloostri keskseimaks hooneks oli kirik, mis
annaabi.ee 
