Riigid sõdivad omavahel ja ka inimesed on rahutud ja rahulolematud. Hispaanlaste kaudu jõudis barokkstiil ka Lõuna-Euroopasse ja selle üleüldisesse levikusse andsid panuse ka isevalitsejad. Barokiajastul kujunes peamiseks kunstiliigiks arhitektuur , mis arenes tihedas seoses maalikunsti, skulptuuri, tarbekunsti ja pargiarhitektuuriga. Baroki ajastu jaguneb kolmeks ajajärguks. Ka Eestis levis aastatel 1630- 1775. aastatel. Barokkarhitektuur anna uusi ehitustüüpe sakraalehituses valitseb kuppelkirik, milles pööratakse tähelepanu ka atraktiivsele siseruumile. Kogu barokkstiili võib iseloomustada kui ka ebakorraline ja ebatavaline ja selle eesmärgiks on ehmata, üllatada, rabada. Stiili võib nimetada kui ka stiili, kus "kõik lainetab". Parimateks näideteks on Kadrioru loss ja Versailles Prantsusmaal, Pariisi lähistel. Barokk ja Rokokoo stiilis on kõik segamini aetud. Eriline tähelepanu on lagedel: laemaalid justkui tõmbavad nagu sind üles kaasa
Barokistiili esmaseks lähtekohaks oli itaalia renessanss, vastandina viimase lineaarsusele ja tasakaalustatusele, hakkas uus stiil kasutama samu vorme üksteisest läbilõikuvatena, kokkupõimuvatena, liikuvatena, luues nõnda dünaamilise ja maalilise kogupildi. Baroki jõulisemat suunda võikski nimetada dünaamilis-maaliliseks ( või ka maalilis-dünaamiliseks ) stiiliks. Barokkarhitektuur ei anna uusi ehitustüüpe, sakraalehituses domineerib kuppelkirik, milles pööratakse erilist rõhku ka atraktiivsele siseruumile, profaanarhitektuuris saab valdavaks lossiarhitektuur. Mõlemaid ehitistüüpe iseloomustab suurejooneline pidulikkus, teatraalne monumentaalsus. Iseloomulikud on eenduvad risaliidid ja hoonetiivad, kõverjoonelised seinad ja ruumid. Üks armastatumaid vorme, mida barokimeistrid kasutasid, oli ovaal. See lõi omalaadse ebaluse ja liikuvuse tunde,
annaabi.ee 
