Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Kaarli kirik Fourth level Fifth level 19. sajandi Eesti sakraalehitistest on Kaarli kirik suurejoonelisim seda mitte üksnes mahutavuselt (1500 istekohta), vaid ka arhitektuurilt. Vormikõnelt historistlik, neoromaani suunitlusega tahutud paeplokkidest ehitis on põhiplaanilt ladina risti kujuline. Lääne-Euroopa katedraalidele sarnaselt on kiriku läänefassaad kujundatud kahe kõrge torniga. Peaukse kohal asub roosaken. Külgedelt kujundavad kirikut eelkõige kaaraknad, kuna kooriosa lõpetab polügonaalne apsiid, mida ümbritseb
Selleks ajaks oli lõplikult välja kujunenud ka feodaalkord.. Karl Suur oli ise küll kirjaoskamatu, ent püüdis igati edendada kultuuri, koondades oma residentsi Aachenisse teadus- ja kirjamehi, kes moodustasid õukonnas nn. Akadeemia. Huvist antiigipärandi vastu on Karl Suure aega nimetatud ka karolingide renessansiks. Kunstidest tõusis esikohale arhitektuur. Põhilisteks kiviehitisteks olid lossid, kloostrid ja kirikud., kõik need rajati ka kaitseehitistena Sakraalehitistest olid levinuimad basiilikad, mille põhiskeem lähtus antiigist ja Bütsantsist. Need ehitati tavaliselt kolmelöövilistena ning lamedate lagedega (kuna kivihoonete ehitamise kogemused olid väikesed, siis oli lihtsam ehitada lamedat lage kui võlve ja kuplit). Löövid olid üksteisest eraldatud jämedate neljakandiliste piilaritega, mille kapiteeliosa muutus plokitaoliseks ning oli kaunistatud ilmselt rahvakunstist lähtuva põim- või paelornamendiga.
annaabi.ee 
