maagilise tähendusega tantsud kunst oli seotud uskumustega, tekkis religioon Vanaaeg. Iidsed tsivilisatsioonid põlluharijate ja karjakasvatajate ühiskond varajane pronksiaeg riiklus, varanduslik kihistumine kasutusel kiri, ülestähendused vaimsetest väärtustest esimene noodikiri Kreekas noodikiri oli vokaali ja instrumentaali jaoks eraldi muusikalised tööd filosoofidelt: Platon, Aristoteles, Pythagoras muusika kosmoloogia maailmakorraldus seos matemaatika ja astronoomiaga sakraalarvud 5 ja 7 helilaadid 5- ja 7-astmelised keelpillid, aukudega puhkpillid, löökpillid ühehäälne muusika, juhuslik mitmehäälsus burdoon, burdoonpillid: topeltaulos/topeltsalmei improvisatsioon kutselised muusikud naismuusikud ehk leviidid (templites) religioosne puhastus- ja kasvatusvahend lisaks rituaalidele rikaste meelelahutuseks Mesopotaamia. Sumerid esimesed tekstid tunti kvindiringi muusikaline tõendusmaterjal: pillid ikonograafia (pitserid)
II Periood VANADE KÕRGKULTUURIDE MUUSIKA · 4. ja 3. aastatuhande vahetusel tekkisid esimesed orjanduslikud riigid (veekogude läheduses) · Egiptus, Mesopotaamia (sumerid), Vana Kreeka, Vana Rooma · Ühised omadused o Vanade kultuurrahvaste muusika kujutas endast maailma korraldust ehk. KOSMOLOOGIAT o Tihedalt seotud matemaatikaga ja astronoomiaga o Sagedased 5 ja 7 astmelised helilaadid ehk SAKRAALARVUD (muusika loomise alus), lähtuvalt sellest tehti keelpillid 5 või 7 keelega o Tähtis inimese kasvatamise ja religioosse kohastumise vahend o Muusika arenemine: sakraalmuusika ilmalikmuusika o Muusika oli ühehäälne, esines juhuslikku mitmehäälsust HETEROFOONIA o Suuline traditsioon (võis olla noodi kiri) Kreeklastel oli noodi kiri pillil ja vokaalik erinevad EGIPTUS Niiluse jõgi
Vanaaeg: 2. periood (3,4 a.tuh.eKr 476 pKr) Algas Vanaidamaades, Lääne-Rooma impeeriumi lagunemine, Ida-Rooma e. bütsants Egiptus, Palestiina (Iisreal, juuda), Mesopotaamia, India, Hiina Vana-Kreeka, Vana-Rooma kultuur antiikaeg Üldist kultuurrahvaste muusikast: 1) Kõikide kultuurrahvaste muusika kujutas kosmoloogiat e. maailmakorraldust. Nimetused, mõisted seotud taevakehade nimetustega. 2) Sakraalarvud 5, 7 3) Sellest lähtuvalt on kultuurrahvaste muusika aluseks 5, 7 astmelised helilaadid. 4) Ka keelpillid 5, 7 keelega. 5) Valdavalt on tegemist ühehäälse muusikaga, vahel juhuslik mitmehäälsus e. heterofoonia. (Lauljal üks viis, pillimängijal teine) 6) Või pillist tulenev mitmehäälsus, vanadel rahvastel burdoonpillid Burdoon on meloodiaga kaasa liikuv madal v. kõrgem heli.
annaabi.ee 
