Üle kõige olid mehed valmis võitlema oma kodumaa iseseisvuse eest. Punaarmeese värvati mehi peamiselt sundmobiliseerimisega. See oli seadusevastane, kuid Nõukogude Liit sellest kinni ei pidanud. 1941 aasta juunis mobiliseeris Punaarmee sunniviisiliselt Venemaale mehi, kellest paljud ei pidanud sealsetele tingimustele vastu, kuna nad olid ülekurnatud või tabasid neid haigused. 1942 aastal moodustati 8. eesti laskurkorpus, kus paljud mehed hukkusid lahingutes ja andsid ennast saklastele vangi. Eelkõige taheti Saksa armeese minna kättemaksu pärast Nõukogude liidule. Algul vabatahtlike kogunud sakslased läksid järk-järgult üle sundmobilisatsioonile. Vabatahtlikena osalesid sõjas metsavennad. 1942 hakati värbama vabatahtlikke Eesti SS- leegionisse, kuid eestlased olid saksamaa poliitikas solvunud, et vähesed läksid vabatahtlikuna sinna. Kui saksamaa kapituleerus, langesid sõdurid punaarmee vangi. Kõige rohkem taheti võidelda oma kodumaa eest, kuid seda ei saadud
J.Hurda töö jätkamiseks asutati Tartus Eesti Rahva Muuseum koos arhiiviraamatukoguga. Tänu sellele kasvas ka eestikeelne lugejaskond, ning olemasolevatele ajakirjadele-lehtedele lisandusid uued. PILET 5 1.Ristisõda eestis Ristisõjad olid katoliku kiriku organiseeritud või sõjakäigud väljaspoole katoliku kirik kristlikku kultuuriruumi ristiusu levitamiseks või kaitseks. Olulisemad lahingud olid näiteks 1210. Ümera lahing, 1217.a Madisepäeva lahing, 1223. eestlaste rünnak saklastele, et võtta linnused üle ja kiire tegutsemisega tagasi võtta kogu maa. Eestlased jäid tihti sõdades alla kuna alati oli olnud sõjaline vastukaal vastase poolel. Eestlasel polnud nii head relvastust, sõjatehnikat ja treenitud sõdurite armeed. Eestlaste maakaitse, sõjaväe korraldus ja relvastatus oli mõeldud vaid üksikute sõjakäikude jaoks. 2. Mõis ja talu varauusajal Riik majandas kõiki mõisaid, olid erinevad mõisaliigid, ehk rüütli, kroonumõisad ja pastoraadid
annaabi.ee 
