ettevõtmisi. Kõige huvitavam leid oli see, kus tehti plastpudelitest ehteid ja kaunistusi. Sellise mõtte peale ei oleks mina küll osanud tulla. Imestusväärne oli see, kui lihtne see tegelikult on. Selleks on vaja lihtsalt koduseid materjale: värvilisi plastpudeleid, teeküünalt, teravaid kääre ja nuga, mõningaid helmeid ja naasklit. Pudelirooside valmistamine käib nii: eemalda pudelilt sildid, lõika lahti pudelilt ümar osa ja sakita see kääridega lillekujuliseks. Seejärel tuleb kroonlehtede otsad kuumutada küünlaga, et nad ei jääks teravatipulised. Ja plastikust kaunistus ongi valmis. Samuti saab teha ka muid erinevaid kujukesi, tuleb vaid oma fantaasial lennata lasta. Huvitavaid asju on veelgi, näiteks hakklihamasin, vana ahi, vanker või kapsatünn sinu aias lillepotina. Minule pakub väga huvi ehete valmistamine vanadest ehetest.
haiged. Sõltuvalt ekstasüstolite tekkekohast eristatakse supraventrikulaarseid ja ventrikulaarseid ekstrasüstoleid (Herold1999). Ventrikulaarsete ekstrasüstolide puhul erutusimpulss pärineb kas paremast või vasemast vatsakesest. Südame rütm on üldiselt normaalne, 60-100/min. Asub ektoopiline kolle Hisi kimbu säärtes või Pukinje kiududes. EKG-s on nende tunnuseks varem tekkiv lai QRS-kompleks ilma eelneva P-sakita, sest erutusimpulss ei levi retrograadselt kodadele. Erutuse levik vatsakestes kulgeb ebanormaalset teed pidi ja seetõttu QRS-kompleks on laienenud ja deformeeritud. T-sakid on tavaliselt vastassuunalised QRS-komplekile. Ekstrasüstolile järgneb tavaliselt kompensatoorne paus (mida patsient tajub südame vähelöögina). Mida rohkem allpool asub ektoopiline kolle, seda enam deformeerub ja laieneb QRS-kompleks, sest
segmendi summa. Aeglase siinusrütmi korral saab siinussõlme järgneva impulsi otse vatsakestele edastada ja seda nimetatakse asendus- ekstrasüstoliks (interposed ventricular extrasystol). Monotoopsed VES-id – samast erutuskoldest tekkivad vatsakeste ekstrasüstolid Polütoopsed VES-id – erinevatest erutuskolletest tekkivad vatsakeste ekstrasüstolid EKG-pilt Põhirütm on enamasti normaalsagedusega siinusrütm. Esinevad enneaegsed vatsakeste kokkutõmbed ilma eelneva P-sakita ning koos laienenud PQR-kompleksiga ja muutunud T-sakiga. Neile järgneb kompensatoorne paus. Kahte üksteisele järgnevat VES-i nimetatakse paariks, kolme üksteisele järgnevat VES-i nimetatakse kolmikuks või mittepüsivaks ventrikulaarseks tahhükardiaks. Kas taoline rütmihäire on patsiendile ohtlik? Üksikute ekstrasüstolite korral ei ole. Müokardi infarkti korral viivad VES-id sageli vatsakeste tahhükardiani, vatsakeste laperduseni
annaabi.ee 
