Mittelineaartakisti takistus sõltub välismõjuritest, mehaanilisest deformatsioonist (tensotakisti) Takistustajurite hulka kuuluvad ka tensotajurid, mille takistus muutub tajuri deformeerimisel. Tensotajureid kasutatakse jõudude, momentide, rõhkude ning dünaamilistes süsteemides ka kiirenduse mõõtmiseks. Tensotajurid jagunevad pealekleebitavateks traat- ja linttajuriteks ning integraallülitustena toodetavateks pooljuhttensotajuriteks. Traat-tensotajur koosneb aluskilele sik-sakina paigutatud traadist, mille takistus deformeerimisel muutub (joonis 2.2). Traadi kogudeformatsioon sõltub tajuri mõõtmetest, s. o. pikkusest A ning sik-sakkide arvust ehk kaudselt tajuri laiusest B. Mahtuvustajurid?- Mahtuvustajurites muundatakse lineaarnihe või nurgamuutus kondensaatori mahtuvuse muutuseks. Plaatkondensaatori mahtuvus arvutatakse üldjuhul valemiga: Kus on elektroodidevahelise keskkonna
Iga tekst on eraldi kihis. Kasutatud font Trajan Pro. o Lisame Bevel & Emboss ja Gradient Overlay efektid. See lisab reljeefsust, muudab varju osa punakaks ja lisab üleminekuvärvi o Rasterdame tekstikihid, tehes neil parem klikk ja Rasterize Type o Vali nüüd kiht, kus on sõna CRACKED o Suumi lähemale ja vali Polygonal Lasso Tool o Selekteerime esimese kolmandiku ning läbime A-tähe selle jämedamas osas sik-sakina o Keerame selekteeritud osa alla. Pressi klahve Ctrl+T, vii ankur A-tähe nurka ja keera o Selektsioonist sai vabaneda Ctrl+D abil o Teeme sama sõna viimase kolmandikuga o Sõnaga SLASHED käitume peaaegu samamoodi. Selekteerime pikalt ühe osa ning nihutame seda Move Tool abiga paremale o Valmis! PLAYHOUSE o Esmalt lae alla font Homoarak o Paigalda font oma arvutisse - topeltklikk failil ja Install
Tekib tüüpiline kõveramuster, mis on alguses suunatud negatiivselt, s.t allapoole nulljoont (Q-sakk) ja seejärel kaugele positiivsesse alasse (R-sakk). Järgmine kõvera liikumine naaseb nulljoonele ja ulatub sealt ka teisele poole (S-sakk). Tavaliselt vaadeldakse neid kolme sakki korraga (QRS- kompleks). Nüüd on kogu vatsakeste müokard erutunud. EKG-kõver jõuab taas nullini. Vatsakeste lihaste repolariseerumine on näha T-sakina. Kõvera osade kokkuvõte P = erutuse levimine kodades QRS = erutuse levimine vatsakestes Tüüpiline EKG-kõver moodustubki nendest erutuse levimistest: vaheseina erutus Q, müokardi erutus R, kui kogu lihasmass on erutunud, siis kaob ka vektor ja R-sakk laskub taas nulljoonele. Elektroodide seisundist olenevalt tekib suurem või väiksem S-sakk. QRS-kompleksi kuju jäsemeelektroodides sõltub peamiselt (elektrilisest) südameteljest. Rinnakuelektroodidel on R-
annaabi.ee 
