takistamiseks sõlmisid Prantsuse kommunistid ja sotsialistid koostööleppe ning 1934. aastal esitasid nad Rahvarinde idee. Rahvarinde valitsus lagunes 1938. aastal kuid see aitas siiski kaasa poliitilise olukorra stabiliseerumisele. Prantsuse välispoliitika Aktiivne Keskja IdaEuroopas. Tal puudusid oma plaanide täide viimiseks piisavad majanduslikud ja sõjalised jõud. 1930. aastatel hakkas Prantsusmaa NSV Liiduga koostööd otsima, lootes luua vastukaalu Sakasmaale. 3. Diktatuurid Lääne-Euroopas. Itaalia ja Saksamaa näitel. Diktatuuride tekke põhjused- Demokraatia kriis- Fasistid- Natsionaalsotsialistid- Kommunistid- (Nende eesmärgid, iseloomustus). Autoritaarne ja totalitaarne diktatuur, nende tunnused- Miks mõnedes riikides jäi demokraatia püsima?- Sest töölisliikumine polnud äärmuslik, traditsioonide tõttu, kommunistide vastasus. (Suurbritannia, USA, Prantsusmaa, Rootsi, Soome)
kõrgele õhku 5. S. de Cause poeg Isaac de Caus kavandas 1615 Wiltshiresse kuulsamatest aedades "Hortus Pembrochianus". Saksa ja madalmaade renessansiaed Kirju arenguga ja väga ebaühtlane, katkendlik, teisalt aeglane ja juhuslik võrreldes itaalia ja prantsusmaaga. Teatud mõttes ühtegi ühtset saksa renessansaeda ei sündinud kunagi. Saksamaal oli huvi üksiku taime vastu suurem kui aia kui tervku vastu, samuti huvi detailide kui vormi ja kustilisuse vastu. 1. Just sakasmaale ja hollandisse rajati seetõttu esimese botaanikaaiad a. Leidenisse 1587 b. Leipzigisse 1580 c. Heidelberghi 1593 2. Saksamaal olid kodanlikud aiad ja nende poolest kuulsaim oli Augsburg, aias oli keskseks ikkagi botaanikahuvi. Enne kolmekümne astast sõda elas aiakunst oma õotseaega. Saksa konservatiivse aiakunsti põhimõtted kehtisidi poolsada aastat. 3. Ka Nürnbergis oli palju patriits- ja kodanlasaedu. 4. J
annaabi.ee 
