väärtuslikku. 8.Kultuur ja kommunikatsioon. Ajakirjanduse osast eesti rahvuskultuuri kujundaja ja vahendajana: Rahvusliku liikumise oluliseks mõjutajaks võib pidada ka eestikeelset ajakirjandust. 19.saj teine pool on pidevalt ilmuva eestikeelse ajakirjanduse algus. Eestikeelse ajakirjanduse teket tuleb eriti oluliseks pidada, sest eestlastest ei saanud mitte ainult innukad lehelugejad, vaid ka aktiivsed kirjasaatjad, st ühiskondlikus elus osalejad. Ilma Perno Postimehe, Eesti Postimehe ja Sakalata poleks olnud mõeldavad ärkamisaegne kultuuriline tegevus ega ka rahvusliku liikumise levimine üle kogu maa. Kui eestikeelne ajakirjandus avaldas teateid sellest, mis Eesti maakondades sündis ja missuguseid rahvuslikke üritusi toimus, siis oli sellel informatsioonil ärksamaid ja haritumaid eestlasi ühendav ja aktiviseeriv tähendus. ,,Perno Postimees ehk Näddalileht" J.Jannseni toimetamisel, sai suure leviku osaliseks. Jannsen toetas
Loodi omakeelne õppekirjandus, võeti kasutusele ühtne kirjakeel, tekkis eestikeelne kirjasõna, asutati laulu- ja mänguseltse, hakati koguma rahvaluulet ja pandi alus rahvuslikule teatrile ning ajakirjandusele. Eestikeelse ajakirjanduse teket tuleb eriti oluliseks pidada, sest eestlastest ei saanud mitte ainult innukad lehelugejad, vaid ka aktiivsed kirjasaatjad, st ühiskondlikus elus osalejad. Ilma Perno Postimehe, Eesti Postimehe ja Sakalata poleks olnud mõeldavad ei ärkamisaegne kultuuriline tegevus ega ka rahvusliku liikumise levimine üle kogu maa. Johann Voldemar Jannsenit, kes andis välja nii Perno kui ka Eesti Postimeest, hakkas rahvas tema tegevuse tõttu austavalt Postipapaks hüüdma. Ajakirjandus aitas eestlastel ka üksteist n-ö üles leida, st teistest Eestimaa paikadest sarnase mõtteviisiga inimesi Rahvuslik ärkamine J. V. Jannseni kirjutatud on Eesti hümni sõnad Eesti arengut 19
annaabi.ee 
