I a.t. lõpul eestlased ise nimetasid endid maarahvaks ja oma keelt maakeeleks. Eesti keel kujunes Eesti ala kolmest muistsest läänemeresoome hõimumurdest, põhja-eesti, lõuna-eesti ja kirde-eesti hõimumurdest. Esimesed Eesti koha- ja isikunimed on säilinud Läti Henriku Liivimaa kroonikas. Tootmise arenemise, majanduse tugevnemise ja kultuuri ühtlustumise tagajärjel algas sel ajal eestlaste kujunemine ühtseks rahvaks. Eestlased nimetasid end maakonniti sakalasteks, harjulasteks jne. Soomlastele on virulaste (virolaiset) ja lätlastele ugalaste (igauni) nimetus hakanud tähendama kõiki eestlasi. Venelased nimetasid eestlasi ja kõiki läänemeresoomlasi túuudideks. Ka Liivimaa kroonikas kasutati kõrvuti maakondlike nimetustega ühisnimetust Estones. Eestlased ise omandasid ühisnimetuse "eestlased" alles 19. sajandi rahvusliku liikumise ajal.
13.sajandi algul oli eestis kokku 45 kihelkonda. 2. Eesti suuremad maakonnad olid: Virumaa, Rävala ,Järvamaa, Harjumaa, läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala. Kesk-Eestis kus välisoht oli väiksem, säilisid mõned iseseisvad kihelkonnad(väikemaakonnad) : Alempoi, Nurmekund, Mõhu, Vaiga ja Jogentagna. Henriku kroonika järgi olnud Raikkülas ka vanemate igaaastaseid nõupidamisi. Eestlased nim enda naabreid ka maakondade järgi: sakalasteks, virulasteks, järvalasteks, saarlasteks jne.. Rahvas ja ülikud 3. Kõik inimesed olid võrdsed. tähtsamaid küsimusi arutai ühiskoosolekutel. Seal valiti ka vanemaid, kelle võim on piiratud. Sõjaline tase 4. 11.sajandi paiku jäeti mitmed väiksemad linnused maha ja rajati suuremad ning võimsamad ringvall-linnused . suuremad kerkisid lääne-eestis ja saaremaal. Nt: Varbola Jaanilinna vall on 580m pikkune ja praegugi kohati 8-10 m. mõnede linnuste
I a.t. lõpul eestlased ise nimetasid endid maarahvaks ja oma keelt maakeeleks. Eesti keel kujunes Eesti ala kolmest muistsest läänemeresoome hõimumurdest, põhja-eesti, lõuna-eesti ja kirde-eesti hõimumurdest. Esimesed Eesti koha- ja isikunimed on säilinud Läti Henriku Liivimaa kroonikas. Tootmise arenemise, majanduse tugevnemise ja kultuuri ühtlustumise tagajärjel algas sel ajal eestlaste kujunemine ühtseks rahvaks. Eestlased nimetasid end maakonniti sakalasteks, harjulasteks jne. Soomlastele on virulaste (virolaiset) ja lätlastele ugalaste (igauni) nimetus hakanud tähendama kõiki eestlasi. Venelased nimetasid eestlasi ja kõiki läänemeresoomlasi tuudideks. Ka Liivimaa kroonikas kasutati kõrvuti maakondlike nimetustega ühisnimetust Estones. Eestlased ise omandasid ühisnimetuse "eestlased" alles 19. sajandi rahvusliku liikumise ajal. Eestlaste vabadusvõitlus (1208-1227); Lembitu; Madisepäeva lahing; vabadusvõitluse lõpp
annaabi.ee 
