1000 mõisa. Kõige tähtsam osa oli talurahva elus muidugi töö, sest mõisale tuli koormised ära maksta. Mõisate majandamisel muutus 17. sajandil tähtsaks teraviljaeksport. Eestit ja teisi Baltimaid nimetati seetõttu rootsi ajal "Rootsi viljaaidaks". Teine suur sissetulekuartikkel mõisatel oli viinapõletamine, millega kaasnes hoogne metsaraie, et aina rohkem ja rohkem vilja kasvatada. Viinapõletamisest saadud tulu iseloomustasid kaasaaegsed "hõbevihma sajuna üle Eestimaa". Viinapõletamise luba oli vaid mõisatel ja talupoegadele oli viina valmistamine ja sellega kaubitsemine keelatud. Aga KaguEesti talunikud tegelesid siiski salaviinapõletamisega ning müüsid seda Venemaale. Kuid viina ja õlle turustamiseks alustasid mõisnikud paljukäidavatesse kohtadesse hoogsalt kõrtside rajamist. Kõrtsides käimine muutus talupoegade seas üpris populaarseks. Siin levitati külauudiseid, tehti kaupa ja mängiti pilli.
Kaali kraater on teadaolevatest Euroopa noorim suur meteoriidikraater, kui jätta kõrvale pisimeteoriitide tekitatud jäljed maapinnal. Kaali kraatri olulisus peitub aga selles, et kraatri jälg on nii hästi säilunud, võib selle tekkimist näinud olla inimese silm. Kaali meteoriit kukkus maale kiirusega 15 20 km/s, sellisel kiirusel liikudes teeb maale tiiru ümber umbes poole tunniga. Atmosfääri gaasides meteoriit kuumenes ning umbes 10 km kõrgusel lõhenes ja maandus tükkide sajuna maale. Kuigi plahvatuse energia on võrreldav Hiroshima aatompommi plahvatusega, siiski polnud tagajärjed nii ulatuslikult hävitavad kuna puudus radioaktiivne kiiritus. Kuigi muistsed eestlased ei soosinud tollest õnnetusest rääkimist, peegeldub toimunud sündmus siiski osades paganlikes lauludes ning jutustustes. Lennart Meri oletuste järgi leidis vana aja kaupmees ja maailma suurim valevorst Pytheas Ultima Thule saare, mis ongi Tule saar ehk Saaremaa
annaabi.ee 
