mis tegi nii taevataat, kas valgust liig palju? Ma otsima vastuseid rännates läksin, täis tundmata lootuseid, nooruse äikest. Ma rändasin kaua, ent vastust ei saand ma leida ka hauast kus sõbrand on läind. Nüüd vanana raugana alles ma tean, et vastust ei leitama rahvas veel pea See saladus ongi, mis sütitab tuld ja edasi viibki me täitmata und. On asju, mis olid, on olnud ja jäävad nüüd saladussoiku, kui sajangi peale... Ma otsisin kindlust, kuid pärisin tuult. Ja kaotasin sõpru, veel rohkem kui muud - nüüd kahetsen aega, mis asjatult kadus, ent vahest mu pea veits õpetust vajas. Kui nii, siis on kahju, et varem ma`i mõistnud, et elus on sõpru, kes rikkusest üle. Kui sõpru sul jagub, siis ära neid kaota, sest elus neid vajad, et elada saaksid. Ma rändasin üksi, et leida üht vastust, miks Tähed ja Päike ei sõpradeks passi.
Lühidalt Tiziano Vecelli või Tiziano Vecellio (circa. 1485 August 27, 1576), paremini tuntud nime all Titian, oli 16. sajangi Itaalia Renessansi Veneetsia koolkonna juht. Tiziani õpilaste hulka kuulusid: El Greco, Tintoretto, Paris Bordone, Parrasio Micheli, Damiano Mazza ja Polidoro Lanzani. Ta sündis Pieve di Cadore's, Belluno lähedal Veneetsias. Tema elu jooksul kutsuti teda ka Da Cadore-iks, tema sünnikoha järgi. Tema aja kunstiinimesed nimetasid teda "päikseks
akvarelli. Need kujutavad tahva elu ja saatust, loodust, inimese tundeilma jm. Muhus (1898), Pakril (1896-1899) ja Rakvere ümbruses jäädvustas ta poeetilisi olupilte (joonistused Pakri eitedest, emast ja onust) ning maastikke. Münchenis sai Kristjan Raua loomingus valdavaks uusromantismist, seal hulgas sümbolismist ja juugendstiilist inspireeritud laad, looduskäsitluses ilmnes panteismi sugemeid. Eriti selgesti avaldub juugendlikkus tema eksliibrisest ja sajangi alguskümne raamatukunstis. Raua kujundatud ja illustreeritud Juhan Liivi "Luuletused" (1910) on tolle aja raamatukunsti silmapaistvaim saavutus. 1913-1917 valmisid Eesti Kunstiseltsi tellimusel esimesed Kalevipoja-ainelised joonistused kavatsetavale "Kalevipoja" iluväljaandele ja 1919 ekspressionistliku kallakuga kolmikmaal "Kalmuneid" (sellega algab senisest jõulisem käsitlus). 1920. aastail ilmusid Raua loomingusse
Repressione Antifascista), mida ennem oli asendanud relvastatud ,,mustsärklaste" rühmitus, mille juhiks Mussolini samuti oli. Neljandaks sammuks oli riigi ja kiriku suhete parandamine. 1929. aastal sõlmiti Lateraani leping, millega lahendati paavsti ilmaliku võimu küsimus, taastati Vatikani riiklik suveräänsus ning määratleti täpselt kiriku seisund Itaalias. Katoliiklusest sai ainus riigiusk, koolides kehtestati usuõpetus ning paavstile maksti üheksateistkümnenda sajangi kaotuste kompenseerimiseks ligi 2 miljardit liiri. Paavst oli selle lepinguga nõus, sest lootis taastada katoliku kiriku mõju ning Mussolini lootis kiriku toetust fasismi kindlustamisel. Mussolini algatas ka tugeva propagandakampaania, mis sisaldas nii emotsionaalseid ja teatraalseid etteasteid, kui ka ajakirjanduse kaudu levitavaid pilte, mis kujutasid Mussolinit nii sportauto roolis, hommikusel tervisejooksul kui ka viiulit mängimas. Üsna pea taipas