Muidugi pole tegemist tänapäevaste, näiteks lillede hoidmiseks mõeldud vaasidega, vaid erineva kuju ja ülesannetega savinõudega. Nendest on tuntumad kolme käepidamega veenõu HÜDRIA, kahe sangaga AMFORA, veini hoidmiseks ja lai KRATEER, milles segati vett ja veini. Er nõud olid õli ja teravilja säilitamiseks. Suuri keraamilisi kasutati mälestusmärgina haudadel. Kreeka kunstiajalugu algabki keraamiliste nõude ja kujukestega. 8. sajandst e.Kr on leitud geomeetriliste onamentidega keraamikat. See oli aeg, mil kreeklaste kunstis elas veel edasi neoliitiliste põlluharijate ornamendimaitse. Keraamikat valmistati pöörleval kedral ja sellele oli lihtne joonistada jooni, mis jagasid anuma pinna horisontaalseteks vöönditeks. Vöönditesse maaliti lihtsaid nurgelistest joontest koosnevaid korduvaid kujundeid, näiteks kolmnurki, rombe aga ka MEANDREID. 8.sajandi lõpus e
tohtinud neid ehitada. Palvemajad olid kaugelt tulnud jutlustajate majutamiseks. VESIVESKID päris 13. sajandist. · Keskajal olid veskid mõisa omad. · Esimesed teated tuulikute kohta 14. sajandist. Need ehitati kohtadesse, kus puudusid jõued või oled ned liiga väikesed. 19. sajandil oli Saaremaal igal suuremal talul oma tuulik. KÕRTSID VÕI POSTIJAAMAD endisajal olid kõrtsid kooskäimise ja ajaviitekohad, kus müüdi alkoholi. · Maakõrtsid hakkasid levima 19. sajandst. Seaöl oli ka öömaja, kus said ööbida reisijad, hobuste jaoks oli tall. Liikumine toimus ainult hobustega, ratsavankrikalessiga. Olenevalt reisija jõukusest ja seisusest. · Kõrtside võrk laienes, kui hakati Peterburi viinaga varustama. · Kirik ja kõrts tihti kõrvuti. · 19. sajandi lõpus oli Eestis üle 2000 maakõrtsi. KOOLIMAJAD · 17. sajandi lõpul asutati köstrikoolid. 18. sajandil hakkasid tegutsema külakoolid, mis
annaabi.ee 
