koos kremoonidega ning sellised detailid, nagu v äikesed puitkäimlad ruumi nurkades. Kõrval hooned. Ait on pikk ja madala viilkatusega kaetud maakivihoone. Katus kujundatud analoogiliselt meiereielamuga. Müürid on laotud lõhutud maakividest, avad ääristatud tellistega, kaetud 10 lamedate kaartega. Otsaviilus suur segmentaken. Ehitus võib päineda sajandivahetuselt. Aitkuivati (rohujahu veski juures) pikk ja massiivne krohvimata maakiviseintega ehitus, kus m üürid laotud lõhutud maakividest, avad ääristatud tellistega. Hoonet katab viilkatus üleulatuvate räästastega, mis otsaviiludes raamitud tulem üüridega. Hoone ühes otsafassaadis on hoonest kitsam ja madalam viilkatusega kaetud k ütteruum. Hoone võib pärineda XIX saj viimasest verandist. Meijerei ja teenijatemaja,K üün ,Laut ,Rehi
-Eesti jäi endiselt põllumajanduslikuks maaks, kus 2/3 elanikkonnast oli tegev põllumajanduses. -Jätkuvalt domineeris mõisamajandus. -Mõisatest kujunesid suurmajandid,mis tootsid turu tarvis ning kasutasid palgalist tööjõudu. 1850.alanud talude päriseksostmine jätkus. -1916.aastaks oli ostetud päriseks 4/5 talumaast, see ei tähendanud sageli talurahva majandusmurede leevendumist, kuna enamik taludest olid ostetud võlgu ning võlasummade tasumine neelas suure osa sissetulekust. -Sajandivahetuselt talumajapidamiste arengut pidurdus, kuna viljahinnad langesid ning teraviljakasvatus ei andnud enam loodetud kasumit. -Paljud ostutalud läksid seega pankrotti. -Peamiseks põllumajandusharuks kujunes piimakarjakasvatus. -Raudteede olemasolu lubas turustada Eesti piimasaadusi soodsate hindadega Peterburis, lisaks piimale ja koorele veeti veel juustu ja võid. -Piimakarja kõrval kasvatati vähesel määral ka rasvasigu ning lihaveiseid.
annaabi.ee 
