kui raiuda liiga vara (keskealisi või noori puistusid), jääb saamata oluline osa potentsiaalsest juurdekasvust), 2. Paisatakse segi metsade majandamise kava, ootamatult suureneb raiete maht, see omakorda toob kaasa ka erakorralised kultiveerimiskulud, 3. Metsa ülestöötamine kallineb 15-20%, 4. Saadava materjali hind väheneb 5-15%. 5. Tormialadel võib kiireneda soostumine (transpiratsiooni vähenemine). Augustitorm e. sajanditorm 1967. A. Tuul 20-14 m/s, kohati 30-35 m/s. Kahjustas eriti ulatuslikult Loode ja Põhja- Eesti metsi. Tuulele ei suutnud vastu panna ei männikud ega lehtpuistud, rääkimata kuusikutest. Ametliku arvestuse järgi killustas tuul 40 000 ruutmeetrit aknaid, viis 800 000 ruutmeetrit katuseid ning kiskus puruks 4938 kilomeetrit elektri- ja 1283 kilomeetrit sideliine. Metsa mõju tuulele Mets avaldab tuule kiirusele tugevat mõju, sest ta on suureks takistuseks õhumasside liikumise teel
2. Paisatakse segi metsade majandamise kava, ootamatult suureneb raiete maht, see omakorda toob kaasa ka erakorralised kultiveerimiskulud, 3. Metsa ülestöötamine kallineb 15-20%, 4. Saadava materjali hind väheneb 5-15%. 5. Tormialadel võib kiireneda soostumine (transpiratsiooni vähenemine). 6.-7. august 1967.a. tabas Eestit erakordselt tugev torm, mida Eesti metsanduses tuntakse augustitormi e. sajanditormi nime all. Selle tormi ajal ulatus tuule kiirus 20-24 m/s, kohati 30- 35 m/s. so. 9-10, kohati 12 palli. (rekordiline tuule kiirus Eestis on mõõdetud siiski 1969. a. novembris Liivi lahel, Ruhnu saare lähistel: 48 m/s). Torm kestis kaks päeva, algas Saaremaal ja Liivi lahel ning levis piki Eesti läänerannikut sisemaale. Kahjustas eriti ulatuslikult Loode ja Põhja-Eesti metsi
annaabi.ee 
