Talupere koosnes peremehest ja perenaisest, koos lastega. Talumajad olid ehitatud käepärastest materjalidest. Küka moodustas sageli omaette kogukonna mille liikmed üksteist aitasid. Kohustus maksta renti ja teha teotööd isanda majapidemises. Hakati nõudma raharenti. Mõis naturaalmajanduslik suurmajand, kus pease tööjõu moodustasid talupojad. Suur osa talupoegi olid kirjaoskamatud. Talupojad olid sügavalt usklikud, kuid nende maailmavaatetes põimus kristlki õpetus sageli sajanditevanuste uskumuste ja rituaalidega. Levis ka ketserlus. Linnad. Valitsemine ja majandus Linnade teke ja areng muutis otsustavalt ühiskonda ja pani aluse kapitalistlikule majandusele. Linnadest olid saanud piirkondade käsitöö- ja kaubanduskeskused, mis samal ajal moodustasid üleeuroopalise tootmis-ning kaubandusvõrgustiku. Linnaelu kiire areng sai alguse Vahemere ääres. Linnade asukoha puhul polnud peamine mitte looduslikasukoht vaid kauplemisvõimalus
Talupojad olid oma ellusuhtumiselt konservatiivsed: nad leppisid traditsiooniliste kohustuste ja ülesannetega; uuendustesse ja muutustesse suhtuti umbusklikult, sest see rikkus Jumala poolt seatud korda. Traditsioonilise elukorralduse muutmine võis seetõttu enesega kaasa tuua talupoegade laiaulatuslikke ülestõuse. Talupojad olid sügavalt usklikud, kuid tihti segunesid nende religioossed arusaamad sajanditevanuste paganlusele omaste rituaalide ja uskumustega. Kõrgkeskajal hakkasid Keskaegne ühiskond KESKAEG 12 talupoegade hulgas levima ka ketserlikud ideed ning see oli sageli seotud sotsiaalsete vastuolude kasvuga. Talupojad pidasid neile osaks saanud ülekohut Jumala-vastaseks teoks. Keskaegne ühiskond KESKAEG 13 4. LINNAD, KÄSITÖÖ JA KAUBANDUS KESKAJAL: 4.1
pidades neid räpasteks ja metsikuteks. Talupojad olid oma ellusuhtumiselt konservatiivsed: nad leppisid traditsiooniliste kohustuste ja ülesannetega; uuendustesse ja muutustesse suhtuti umbusklikult, sest see rikkus Jumala poolt seatud korda. Traditsioonilise elukorralduse muutmine võis seetõttu enesega kaasa tuua talupoegade laiaulatuslikke ülestõuse. Talupojad olid sügavalt usklikud, kuid tihti segunesid nende religioossed arusaamad sajanditevanuste paganlusele omaste rituaalide ja uskumustega. Kõrgkeskajal hakkasid talupoegade hulgas levima ka ketserlikud ideed ning see oli sageli seotud sotsiaalsete vastuolude kasvuga. Talupojad pidasid neile osaks saanud ülekohut Jumala-vastaseks teoks. Keskaegne ühiskond KESKAEG Koostaja: P.Reimer 4. LINNAD, KÄSITÖÖ JA KAUBANDUS KESKAJAL: 4.1. Naturaalmajandus ja linnade taasteke:
annaabi.ee 
