Ühiskond jagunes kolmeks: Ülamklass, keskklass ja alamklass. Ülemklassi moodustasid aadlikud, keskklassi vabrikuomanikud, pankurid, haritlased- neid nimetati kodanlasteks ning nad moodustasid 20% ühiskonnast. Alamklassi moodustasid vabrikutööölised, kelle kohta kasutati mõistet proletariaat, mis tähistas kõige vaesemat inimest. Vabrikutöölisel puudus varandus. Inglismaa kiire majandusliku arengu taga oli mitu põhjust. OLuliseks eelduseks oli 17.sajandisl toimunud revolutsioon, mis kõrvaldas majanduse arengult paljud feodaalsed takistused. Tänu sootsatele majandusoludele kasvas inglismaal ka kiiresti rahvaarv. Riigil oli palju maavarasid ja oli ka ülemerekaubanduse valitseja, tänu sellele oli tal teistest riikidest rohkem vaba kapitali. Ärmiselt soodsalt mõjutas riiki ta asumine saarel, sest tänu sellele jääti eemale suurtest sõjalistest konfliktidest. Samuti oli Inglismaal alates 1707.aastats unioonis
jumala otsimine (Apuleius) Kreeka-rooma ajaloo ja müüdi kasutamine kunstilistel eesmärkidel (keerub, Fortuna). Ovidiuse- teemad (Pyramus ja Thisbe). Ülikoolide asutamine, benediktiinlaste raamatukogud (Subiaco). 22. Kuidas seostub antiigipärand ooperi tekkega (Tragöödiateksikon, vt. OOPER)? Ooperi algeid leidus juba vanakreeka tragöödiates, milles muusikal oli oluline osa. Ooper tekkis 16. sajandisl (renessanss) püüdes taaselustada antiikdraama jõulisust ja ilu. Laul eiplaanil, kuigi antiiktragöödiaid ei kantud ette ainult lauldes. Tegevustik oli kantud ülevast, tõsisest ja kannatustega seotud meeleoludest. Ooperi teke (Daphne Ovidiuse Metamorfoosid). 23. Milline tähtsus on Bütsantsil antiigipärandi säilimises (vt. Antiigileksikon, BÜTSANTS, BÜTSANTSI KIRJANDUS, KUNST)?
annaabi.ee 
