rahvakooli (Aleksander I auks nimetati seda Eesti Aleksandrikooliks) asutamiseks kujunes ülemaaline massiorganisatsioon eesotsas Peakomiteega (tegutses 1870–1884), mis tegeles rahvusliku agitatsiooni ja kultuuriürituste korraldamisega. Ärkamisaega pidurdas 1880. aastatel alanud venestamine. Eesti köök on toiduvalmistamise traditsioon. Eesti köök kitsamas mõttes on Esti rahvustoidu, nende valm. ja tarvitamine. Selle all peetakse tavaliselt silmas umbes 19. sajandikeskpaigast tuntud Eesti maarahva argi- ja peoroogasid. Eesti toidu eripära Looduse mõju, geograafiline asukoht ( mere lähedus, veekogud, metsad, neli aastaaega) Ajalooline taust(ühiskondlikud suhtes, erinevate rahvaste ja kultuuride mõju, hansatee kaudu levinud kaubandus, mõisaköök, maarahva toidulaud) Maaharimistehnoloogia Riirkondlikud eripärad ( Lääne-, Lõuna- ja Ida-Eesti, eriti Eesti saared, Setomaa) Vanaaja toit Toit oli väga ühekülgne ja kasin. 19
2. Eesti keskaeg Keskajal on Eesti ajaloos väga oluline roll, sest just sel pikal ajaperioodil toimub üleminek muinasajast kristlikku ja uuetüübilisse seisuslik-feodaalsesse ühiskonda. Selle perioodi keskeks oli 15.sajand. Eesti ala oli naabrite huvipunktis olnud juba kaua enne sakslaste sissetungi. Ka ristiusuga olid eestlased mõningal määral tutvunud. Huvi Liivimaa ja Eesti vallutamise vastu seostatakse üldiselt saksa kaupmeeste tegevuse aktiviseerumisega Läänemerel alates 12. sajandikeskpaigast. Lisaks saksa kaupmeestele tundsid Baltimaade vastu huvi ka Taani kaupmehed ja kirikutegelased; idamisjonist huvitus ka Rootsi. Eestlaste vabadusvõitlus lõppes Saaremaa alistumisega 1227. aastal. Vana-Liivimaa sisepoliitilised olud olid pärast maa vallutamist kõike muud kui stabiilsed. Juurde voolas pidevalt uusi väikevasalle, kes kõik tahtsid jätkata endisel seisuslikul tasemel ning tõstsid seetõttu pidevalt talupoegade koormisi ja makse. See viis 1343
4.Sensoonus ja kokkuhoid 5.Eestlase suhe toidusse 6.Mõisade köögid 7.Vanast Eesti köögist tänapäeval 8.Vana Eesti kööki iseloomustab 9.Kaasaegset Eesti kööki sobib iseloomustama 10.Kokkuvõte 11.Kasutatud kirjandus Eesti köök Kama peavad eestlased üdini eestilikuks toiduks. Eesti köök on eesti toiduvalmistamise traditsioon. Eesti köök kitsamas mõttes on eesti rahvustoidud, nende valmistamine ja tarvitamine. Selle all peetakse tavaliselt silmas umbes 19. sajandikeskpaigast tuntud Eesti maarahva argi- ja peoroogasid.Eesti köögi varasem kihistus on üsna sarnane teiste Põhja-Euroopa maadega. Selle määrasid ära kohalik kliima, maaharimistehnoloogia ning ühiskondlikud suhted.Alates põlluharimise levikust olid tähtsaimaks toiduseks kujunenud mitmesugused teraviljatoidud puder, rokk, kört, leem jt.Tähtsaimaks kujunes aga hapendatud taignast tume rukkileib. Leib muutus kogu toidu ja elatise omamoodi sümboliks, muudel toitudel oli vaid
annaabi.ee 
